Jäämurdjal Suur Tõll tuli ette nii alkoholiga liialdamist kui ka hooramist (6)

"Oli juhuseid, kus kapten pidi mõne laevatöölise päeva pealt lahti laskma, kuna ta ei ilmunud tööle, jõi liialt palju või eksis millegi muu vastu," jutustab raamatu "Jäämurdja Suur Tõll" üks koostajatest. Teele Saare sõnul oli kapteni roll ka laevapere eest vastutada ja erinevate korrarikkumiste puhul reageerida.

Kõige silmapaistvam lugu juhtus naise hinnangul 1924. aastal laeva kokaga. "Ta jäi jäämurdja juhtkonnale vahele sellega, et sadamas olles tõi oma kajutisse salaja võõraid mehi, et neile seksteenuseid ositada. Kokk vallandati päeva pealt," jutustab Saar.

Rikkumisi tuli laeval ette erinevat laadi ja vastavalt sellele võisid karistused Saare kinnitusel olla hoiatusest kuni lahti laskmiseni.

"Samuti 1924. aastal, kui kolm masinameeskonna liiget ei ilmunud korduvalt tööpostile, kirjutas kapten neile vallandamiskäsu ning lisas sinna: "Neid mehi palun edaspidi riigilaevadele enam mitte tööle võtta!" valgustab Teele Saar korrast aurikul "Suur Tõll".

Merekarude elu juurde kuulus ka alkoholitarbimine, mis mõnedel juhtudel lõppes samuti töölepingu lõpetamisega. "Kui ikka mõni mees keeldus töötegemisest  ega reageerinud ka hoiatusele, tuligi töösuhe lõpetada," nendib Saar.

1914. aastal Saksamaal valminud jäämurdja Suur Tõll on ainus Balti riikides säilinud Teise maailmasõja eelne aurulaev, esindades sellega nii siinset aurulaevanduse kui ka jäämurdmise ajalugu. Kahe maailmasõjavahelise Eesti suurim jäämurdja andis tollal Tallinna sadamale võimaluse aastaringseks väliskaubanduseks.

Oma ajaloo jooksul viis korda eri võimude all nime vahetanud aurikust kõneleva raamatu koostajad on Eesti Meremuuseumi teadurid Mihkel Karu, Priit Lätti ja Teele Saar.