"Nad nägid välja nagu "Tarzani" filmis – niudevöödes, juuksed pikad ja räpased, näol hämmeldus…" (7)

Vietnamlased Ho Van Thanh (85) ja Ho Van Lang (44) jõudsid tsivilisatsiooni rüppe alles aastal 2013, kui külaelanikud märkasid niudevöödega inimesi ning andsid neist ametnikele teada, kirjutab The Sun. Džunglimeeste väljailmumist oma silmaga tunnistanud Vietnami ajakirjanik Tri Tin kirjeldas, et nad nägid tol hetkel välja tõesti nagu "Tarzani" filmis – mõlemad peaaegu ihualasti, juuksed pikad ja räpased, nägudel juhmistunud ilme.

Endise sõjaväelase Ho Van Thanhi ja tema poja metsapagemise tagamaa oli traagiline: Thanh kaotas pommiplahvatuses oma naise ja kaks last, eluga pääses ainult tollal üheaastane Lang. Üdini vapustatud, haaras pereisa poisikese sülle ja põgenes oma väikesest kodukülast. Ta ei julgenudki enam džunglist välja tulla.

Elu ühegi inimkontaktita mõjutas Thanhi sõnavara. See oli väga piiratuks jäänud. Tema poeg teadis ainult mõnda üksikut sõna. Väike Lang tundis tsiviliseeritud maailma ainult isa juttude järgi. Aga mõndagi hoidis isa targu enda teada. Näiteks pajatas ta pojale küll lennukitest, aga jättis rääkimata, et kusagil elavad imelikud olendid, keda nimetatakse naisteks.

Söögiks kõlbas kõik, mis liikus

Praegu elavat isa-poega džungliservas hütis. Möödunud aasta novembris külastas neid eksootikareise müüva turismifirma Docastaway tegevjuht Alvaro Cerezo, kes soovis neilt ellujäämisoskusi õppida. Lang soostuski viis päeva veetma samas padrikus, kus ta üles kasvas. Ta olevat Cerezo kirjelduse järgi lapsemeelne ja siiras. Lang ei teadvat midagi ajamäärustest ega tundvat peale tule ja päikese teisi energiaallikaid.

Cerezo kuulis, et kogu pika pagenduse ajal liikusid Thanh ja Lang ühes ja samas mäeahelikus. Vett said nad ojadest ning toiduks leidsid puu- ja juurvilja, mett ja liha. Mõnda vilja kasvatasid nad ise. Söögiks kõlbas kõik, mis liikus – ahvid, rotid, sisalikud, maod, nahkhiired ja konnad. "Ta maiustas minu silme all nahkhiirtega, nagu oleksid need oliivid. Rotte pistis ta pintslisse koos pea ja siseorganitega," muljetab Cerezo.

Päris mõnudeta džunglimehed ei elanud – neil oli väike tubakapõld.

Isa igatseb tagasi džunglisse

Toiduvalmistamist olevat kergendanud siin-seal vedelevad sõjajäänukid, näiteks pommikildudest tegid nad nuge. Lang rääkis Cerezole, et metsaelu muutis lõpuks raskeks isa kehvenev tervis: "Et isa oli vaimselt nigelas seisundis, passis Lang ööd läbi üleval, ise pidevalt stressis ja ärevil."

Lang meenutas, et kui ta džunglist esimest korda välja toodi – ametnikud pidid seda tegema sunniviisiliselt –, täitis suur ja lai maailm teda hämminguga. Ta imetles elektripirne – võimalus öösel nupuvajutusest valgust saada tundus talle maailma vägevaima imena. Televiisorist oli Lang isalt juba metsas kuulnud. Mõne päevaga olid Lang ja tema isa uuest infost niivõrd küllastunud, et mõlemal diagnoositi tohutust kultuurišokist tingitud kliiniline depressioon.

Kohalike elanike sõnul on Lang moodsa eluga kohanemas ja naljatavat isegi naisevõtu ümber, kuigi tema sotsiaalsed oskused on ikka veel puudulikud. Seevastu Langi poolkurt isa polevat tsivilisatsiooni keskel sugugi õnnelik, ei tahtvat kellegagi suhelda ja igatsevat tagasi džunglisse.

Skarsgårdile meeldib paljalt ringi käia

Kinodes teeb praegu Tarzanina ilma Rootsi meesiludus Alexander Skarsgård (39). Järjekordses igihalja Tarzani teema adaptsioonis "Tarzani legend" löövad kaasa ka Samuel L. Jackson, Margot Robbie, Djimon Hounsou, Jim Broadbent ja Christoph Waltz.

Filmis on Tarzan ja tema naine Jane juba ammu tagasi tsivilisatsiooni keskel. Elu on ilus, kuni Tarzan kutsutakse Kongosse ärisaadikuks ja tiritakse seal hirmsasse kuritegelikku skeemi. Skarsgård näeb niudevöös seksikas välja ja enda sõnul naudib oma keha. The Sun vahendab, et tema lapsepõlvekodus Stockholmis käidi tihtilugu porgandpaljalt ringi. "Olen valmis end [filmivõttel] iga kell paljaks kiskuma. Mulle meeldib alasti olla, see on vabastav," muljetab hurmur, kes on hääletatud Rootsi seksikaimaks meheks.

Tarzani osa jaoks pidi ta kaalus juurde võtma ja kõvasti jõusaalis rassima. Arvukatele linateostele ainest andnud Tarzani tegelaskuju lõi 1912. aastal Ameerika kirjanik Edgar Rice Burroughs. Tema Tarzan on päritolult Briti aadlik, kelle vanemad said džunglis hukka ja poisike jäi ahvide hoolde.

Naine väitis, et teda kasvatasid ahvid

Kaks aastat tagasi lõi kõmumeedias laineid tollal 63aastane Marina Chapman, kes väitis, et ta jäeti lapsena Colombias omapäi ning teda kasvatasid kaputsiinahvid. Hiljem tõid jahimehed ta metsast välja ja müüsid bordellile maha. Tollal polevat tüdruk osanud sõnagi inimkeelt. Alles 14aastaselt võttis heatahtlik perekond ta enda hoole alla. Selle pere kaudu sattus Chapman Inglismaale ja sai seal lapsehoidjana tööd. Chapmani loos on küll kaheldud, kuid ta on läbinud oma sõnade tõestamiseks edukalt valedetektoritesti. Temast vändati dokumentaalfilm, kus teda analüüsinud teadlaste arvamused lahknesid – üks oli veendunud, et Chapman räägib tõtt, teine aga kahtlustas, et ta valetab ebateadlikult ehk on langenud niinimetatud pseudomälestuste mõju alla.

Venemaa Tarzan elas koopas

Aastal 2013 leidsid Venemaa ametnikud Siberist 20aastase noormehe, kes oli metsas elanud alates 1997. aastast. Noormees väitis, et kasvas paksus metsas erakutest vanemate hoole all. Viis kuud enne, kui ta leiti, olevat vanemad poja ootamatult hüljanud. Vene meedia väitel polnud noormehel ainsatki dokumenti, aga ta mäletas, et sündis 1993. aastal. Tal olevat täielikult puudunud haridus ja elust väljaspool metsa polnud tal aimugi. Leidmise ajal olevat ta oma koopas parajasti talveks valmistunud ja küttepuid varunud.

Venemaal on varemgi Tarzaneid avastatud. Aastal 2011 päästeti alkohoolikutest vanemate küüsist nelja- ja kuueaastane tüdruk, kes kumbki ei osanud rääkida. Nad käitusid nagu koerakutsikad ja lakkusid oma heategijaid tänutäheks.

2008 päästeti Volgogradis kuueaastane poiss, keda tema ema luku taga hoidis. Seegi laps ei osanud rääkida, aga oli õppinud mõne häälitsuse ema papagoidelt.