Esimesel päeval kohtusid eurosaadikud Süüria Rahvusnõukogu (parlamendi) esimehe Hadiya Abbase ning käisid pagulaskeskuses ja haiglas, kus ravitakse jäsemeid kaotanud inimesi ja valmistatakse neile proteese.
„Nii Süüria riigijuhid kui ka inimesed tänaval püüdsid meile selgitada lihtsat mõtet: sanktsioonid teevad tohutut kahju Süüria tavainimestele,” rääkis Yana Toom. „Haigla peaarst hoidis emotsioone suurivaevu tagasi, rääkides, kuidas tehnoloogia ja seadmed, mida nad on sunnitud kasutama, ei luba teha kõike, milleks nüüdisaegne meditsiin võimeline on. Pagulaskeskuses nägime inimesi, kelle majad jäävad sealt vaid seitsme kilomeetri kaugusele ‒ Islamiriigi kontrolli all olevale alale. Kui sanktsioonide eesmärk on režiimi sõjalise võimsuse piiramine, siis pole selge, kuidas on sellega seotud käteta ja jalgadeta Süüria kodanikud ja toit peavarjuta jäänud inimeste jaoks.”
Teisel päeval toimus pooleteise tunni pikkune kohtumine Süüria presidendi Bashar al-Assadiga, kes rõhutas, et Süüria võitleb praegu ülemaailmse terrorismiga ja selle võitluse edust sõltub nii ümberkaudsete riikide kui ka Euroopa julgeolek.
Damaskuse kontrolli all oleval territooriumil asub 80% põgenikest ja need inimesed vajavad praegu abi. Sanktsioonide põhjustest rääkides tunnistas Assad, et teda nimetatakse diktaatoriks. „Aga kuidas niisugusel juhul seletada asjaolu, et süürlased võitlevad juba viis aastat ja kolm kuud? Ühe inimese heaks seda ei tehtaks ‒ ma ei ole Superman. Me võitleme oma riigi eest,” teatas ta. Asadi sõnul on eurooplastel aeg mõista, et Süüria on Euroopa tagala, kuid ei saa kunagi Ameerika tagalaks.
Süüria vastased sanktsioonid viis Euroopa Liit sisse 2011. aastal. Viimati pikendati neid käesoleva aasta mais kuni juulini 2017.
Kommentaarid