INDREK RAADIK: sõbrad kartsid, et kaotan rattavõistlusel teadvuse! (3)

"Raske oli kõigil. Ma arvan, et mingi seltskond esmaspäeval tööle ei lähe. Grupis sõites härrasmeeste poolt rumalad otsused," muigab Indrek, viidates võistlusel pealt nähtud kukkumistele.

Indrek pääses kukkumisest napilt ja sõitis enam kui 50kilomeetrise distantsi ühe jutiga ära. "Enesetunne oli selline, et ma viskasin nalja: täna on laupäev – kui keegi raha maksaks, oleks ma nõus laulma ka."

Samas ei eita mees, et sportlaslikku entusiasmi võis sõidu ajal liigagi palju olla. "Viimased 25 kilomeetrit olid meie jaoks rasked. Vastutuul, aga kiirust alla 35–36 kilomeetri tunnis ei lastud. Tegime päris korralikku tööd," tõdeb ta.

"Ma olin pärast sõitu omadega toss. Sõbrad-tuttavad, kes kõrval olid, ütlesid, et tundub, et mul kohe kukub pilt ära."

Laulja tänab korraldusmeeskonda, kuna abi oli kohe varnast võtta. Õnneks ei pidanud kiirabi teda haiglasse toimetama. "Taheti viia, aga kõik oli normis," meenutab Indrek.

"Mina sõitsin õhtul rahulikult koju ja kõik oli tipp-topp. Vanem kaksik ütles, et me peame täna ikka väikese rattatiiru veel tegema," muigab ta. Tegidki.

Siiski jäi harrastus-sportlane mõtlema kukkumisele, mida ta võistlusel paarkümmend meetrit enda ees nägi. "Esialgse info põhjal, mis ma kuulnud olen, vist üks härrasmees sai korraliku peapõrutuse, pluss hambad, kaks rangluud… rumalad otsused. Tundmata vist rada, hakati kiirusega 40 kilomeetrit tunnis juba kümnendal kilomeetril toitu manustama," räägib Indrek.

Väike ebatasasus maanteel, kellelgi pööras lenks risti ja ülejäänud grupp pudenes esimese kukkujaga samas taktis. Indreku sõnul võiks kaaluda võimalust, et kõik, kes soovivad võistelda, võiksid läbida ka grupisõidukoolituse ja teha ka sellekohase eksami. "Päris võbelema võttis, kui seda seltskonda seal maas nägin."