Inimesed

Prussakad ennustasid jalgpalli EMi tulemusi 

Silja Ratt, 8. juuli 2016 15:42
VÕISTLUSHOOS: Indrek Vaheoja (paremal) ja Genka ergutasid oma prussakaid kiiremini sibamaFoto: Teet Malsroos
Õllesummerile Madagaskari prussakate võidujooksu vaatama minnes meenub kuskilt nähtud uudisnupp, et nad oskavat jalgpalli EMi tulemusi ennustada. Skeptiline muie näol, asun võistlust vaatama. Tulemused on üllatavad.

Mitte väga pikas klaaskastis lebavad neli laisa olemisega prussakat. Igaüks neist peab mööda oma klaasseintega ümbritsetud rada vudima pistma, kui start antud. Kui kaks prussakat jooksevad Indrek Vaheoja ja Genka eest, siis kolmas ja neljas esindavad Prantsusmaad ja Saksamaad, kes samal õhtul mõne aja pärast jalgpalli EMi poolfinaalis vastamisi lähevad.

Samal teemal

Genka seletab, et tema prussakas käis enne võistlust kõrgmäestikus laagris. Vaheoja väidab, et tema väsitas enne võistlust kõik prussakad peale enda oma ära. Näib, et Vaheoja jutul on tõepõhi all, sest tema eest sibanud prussakas jõuab tõesti esimesena üle finišijoone. Kui esialgu tundub, et teised prussakad ei mõtlegi ennast enam liigutada, siis peagi sibab ka Prantsusmaad esindanud prussakas finišisse. Tema järel peagi teised kaks. Nii uskumatu, kui see ka pole, võidab Prantsusmaa sel õhtul tõepoolest jalgpalli EMi poolfinaalis Saksamaad. Naera siis veel prussakate selgeltnägemisvõimete üle.

Küll aga muigab kuuldu üle loodusemees Urmas Tartes. Ta räägib, et spordivõistluste puhul on täppi mineku võimalus 50/50 ehk päris suur. “Meile meeldib selline ennustus, mis läheb meie enda tõdemusega kokku ja neid, mis mööda lähevad, me lihtsalt ei jäta meelde,” seletab Tartes, et Prantsusmaad esindanud prussaka võit Saksamaad esindanud putuka ees oli vaid juhus. “Selgeltnägijaiks oleks prussakaid veidi liig pidada ja eriti jalgpalli asjatundjateks,” muheleb ta.

Küll aga kinnitab Tartes, et kui tuju tuleb, võivad prussakad päris kiirelt lipata. Näiteks tarakani liikumiskiiruseks on mõõdetud 5,4 kilomeetrit tunnis, mis on 50 kehapikkust sekundis. Kui inimene tahaks läbida 50 kehapikkust sekundis, peaks ta jooksma umbes 330 kilomeetrit tunnis. Tartes toob näite, et kui minna pimedasse ruumi ja tuli põlema panna, pistab prussakas tavaliselt ülikiiresti plagama, sest neile putukatele ei meeldi valgus.

Eks loomade jõukatsumisi on varemgi tehtud, tõdeb Tartes ja räägib, et võidujooksust ei tea prussakad siiski midagi. “Arvata, et prussakale on võimalik anda kindel eesmärk ja ta mõtleb kiiremale jooksmisele, on liiga palju tahetud. Prussakad võivad ebameeldivast kohast peitu joosta, aga kuhu, seda pole küll võimalik ette prognoosida. Arvata, et nad kõik ühes suunas hakkavad jooksma – sellele ma ka ei panustaks.”

Eile võis muide mõnda prussakate võidujooksu jälginud inimest kuulda arvamust avaldamas, et küllap on need suured putukad suutelised inimesel sõrme otsast hammustama. Tartes hakkab seepeale naerma. Ta kinnitab, et prussakad on küll haukamissuistega, aga inimest nad kindlasti ei söö. “Madagaskari prussaka kättevõtmine on täiesti ohutu,” ütleb mees.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee