Onu Eskimo 105! Tervist ja õnne! (10)

Auväärses eas juubilar oli seltskonna hing ja meenutas paraja huumoriga oma pikka värvikat elu. Mõni aasta tagasi antud intervjuus Õhtulehele ütles Evald Rooma jutu sees, et 80aastaselt oli ta alles poisike, jaksas veel palju – jäätiseäri ajada ja autoga pikemaid otsi sõita. 105aastasel vanahärral on käepigistus endiselt jõuline, ent ta tunnistas päev varem Postimehe ajakirjanikule antud intervjuus, et on väsinud.

Jäätiseonu hooldajast kaitseingel Helju Pommer heidab aeg-ajalt pisut murelikke pilke juubilari poole, kes elutoas istet võtnud linnaisadelt õnnitlused küll vastu võtab, ent siis sujuvalt jutujärje enda kätte haarab. "Ta räägib juba mitu tundi järjest! Liiga palju, ta peaks puhkama," selgub ka Helju murelike pilkude põhjus. Juubilaril on tulnud anda telekanalitele intervjuusid, pajatada mälestusi oma pikast elutööst ja õnnitlejate kätt peos hoides soovida ka neile midagi, mis hajutaks murepilved: "Olge elus ja terved, olge õnnelikud!"

Pika ea saladus – elage täiega ja sööge jäätist!

Helju Pommeri kinnitusel ootas Evald Rooma oma juubelit väga, eelkõige kohtumist heade tuttavate ja endiste töökaaslastega Balbiinost. 105aastase argipäevad on äravahetamiseni sarnased. Mõistus on selge ja mälu ei vea naljalt alt, kuid nägemine on halvenenud, televiisor on raadio eest ja uudiseid loeb Helju ette. Jäätiseonu 100. sünnipäevaks trepikoja ette paigaldatud nimeline pink on nüüdsest pigem teistele istumiseks, sest tema jalad on pikast elust lootusetult väsinud.

Üks väike rõõm on endiselt Evald Rooma igas päevas – jäätis. Seda väikest külma maiust ei keela ta endale kunagi. Jäätis ja selle valmistamine, eriti aga banaanijäätis, on Onu Eskimo elu suurim kirg ja armastus olnud.

"Tartu on minu sünnilinn. Aga 105 aastat ära elada, seda on ikka päris palju," ütleb juubilar linnapea Urmas Klaasi tervituskõnet kuulates ja kingitust vastu võttes. Kiidusõnad on vastastikused, Klaas ei jää Roomale võlgu: "Tartu linn poleks kindlasti nii heade mõtete linn, kui Evald Rooma poleks omal ajal siin linnas oma äritegevust alustanud. Eskimo jäätis on olnud omamoodi maamärk." Juubilar sekundeerib linnapeale: "Täpselt õige. Palju tööd on tehtud. Mina olen see mees, kelle ETKVL ära päästis, muidu oleksin Siberis olnud."

Paljude õnnitlejate suurimaks sooviks on jäädvustada foto auväärse juubilariga. Üliharvad on need hetked, kui saab 105aastasega kohtuda, temaga mõistlikku juttu puhuda, veel vähem korraks tema põlvele istuda. Tartu ühel abilinnapeadest Tiia Teppanil on luba tugitoolis istuva päevakangelase Onu Eskimo põlvele toetuda. "See on juba viiendat aastat nii! Evald Rooma oma 100. sünnipäeval kutsus mind pilditegemiseks põlve peale. Nii on see jäänud!"