Inimesed

KILA KOLA LAAT SEIDLAS: osta endale villakraas või vedruvanker (3)

Silja Ratt, 5. juuli 2016, 04:00
KAUPMEES HOBIKORRAS: Aare Heinla tunnistab, et käib laatadel lihtsalt lõbu pärast vanu asju müümas. Foto: Silja Ratt
"Tule nüüd, kaua sa jaksad ühes kohas passida," kurjustab punases särgis mees oma naisega, kes jääb leti juurde pikemalt vaatama. Mine tea, võib-olla on ta juba tunde temaga laadaplatsil olnud, sest eestlastest ja lätlastest vanakraami kauplejad on Seidlas oma kila-kola müütanud juba hommikul kella kuuest.

Laadal on müügil selliseidki asju, mida ei oskagi esimese ropsuga kuigi antiikseks ega väärtuslikuks pidada. Näiteks konutavad madalal letil eri värvides klaaspudelid. "See on terve küll," julgustab vanem meesmüüja nooremat meesklienti, kes sõrmitseb pudelit.

"Ainult põhja all on mõni pragu," poetab ta veidi vaiksemalt.

KOHUSTUSLIK KLASSIKA: Plekist kuivainepurgid ja virn «Eesti Entsüklopeediaid». Kas need asjad ei peaks olema mitte igas tõelises eesti kodus? Foto: Silja Ratt

Mõne eseme puhul tekib paratamatult küsimus, kas tegemist on antiigi või lihtsalt koluga. Mida näiteks hakata peale roostetanud ahjuukse või raudnaeltega?

VALGUSTKARTEV SÜMBOOLIKA: Kaupmehed muutuvad äravaks, kui näevad, et keegi tahab pildistada nende Putini näoga tasse või haakriste. Foto: Silja Ratt

Kaupmehed ei häbene pealtnäha viletsamagi kraami eest korralikult raha küsida. Näiteks saab mees, kes pärib müüjalt lihtlabase klaaspurgi hinda, vastuseks reipakõlalise "kümme eurot!". Iseasi, kui reipalt tahetakse kolmeliitrise purgi eest loovutada kümme eurot. Tõsi, osa kaupmehi laseb hinda siiski alla kaubelda.

MOTORISEERITUD JALGRATAS: Räägitakse, et tänapäeva lapsed on laisad. Aga kui paljudel marakrattidel on mootoriga kolmerattaline sõiduriist? Foto: Silja Ratt

Nagu eelmiselgi aastal, on ka tänavu müügil ohtralt nõukaaegseid aurahasid ja rinnamärke. Ühel letil jääb silma isegi tilluke sirbi ja vasaraga punalipp, teisal müütatakse aga Putini pildiga tasse ja külmkapimagneteid. Samas on ka Vene ajast pärinevaid rinnamärke ja natsisümboolikaga pudi-padi. Viimaste juurde on välja pandud silt "no photo" ehk pilti ei tohi teha.

See on Gerd Kanteri esimene ketas!

Vanavarajahile tulnu võib endale soetada vana raamatu, arvelaua, villakraasi või voki. Ühe auto peal on silt, et müüakse vedruvankrit. Raha võib välja käia ka gaasimaski eest. Kes teab, võib-olla on see pärit II maailmasõja ajast? Sest huvitava taustaga asju on laadal küll. Näiteks lebab müügiplatsi ees murul ketas, mille kõrval ilutseb silt "Gerd Kanteri esimene ketas".

GERD KANTERI ESIMENE KETAS: On’s Kanter kunagi tõesti seda ketast lennutanud, on tagantjärele raske öelda.Foto: Silja Ratt

Müüja sõnul andis Gerd Kanteri kunagine kodukool Märjamaa lähedal kunagi vanu spordivahendeid ära ning temale langes osaks au saada kettad. Müüja Aare nendib, et ei saa muidugi täiesti kindel olla, et Kanter on lennutanud just seda ketast, aga tõenäosus olevat igatahes küllaltki suur. "Ja see on muidugi Bruce Lee oma," naljatab kettajuttu kuulama jäänud mees nunchacu'le osutades (nunchaku - võitluskunstiriist S.R.).

"Jah, muidugi," naerab kaupmees kaasa.

Aare pajatab, et kaupleb laatadel hobikorras. See olevat alguse saanud Viljandi folgil. "Tegime seal toitlustust ja et müügikoht tunduks huvitavam, panime seal välja ka vanu pille," seletab Aare.

Peagi avastas ta, et tal on päris palju igasugu vana kraami. Miks mitte siis sellega laadal raha teenida?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee