KILA KOLA LAAT SEIDLAS: osta endale villakraas või vedruvanker (3)

Laadal on müügil selliseidki asju, mida ei oskagi esimese ropsuga kuigi antiikseks ega väärtuslikuks pidada. Näiteks konutavad madalal letil eri värvides klaaspudelid. "See on terve küll," julgustab vanem meesmüüja nooremat meesklienti, kes sõrmitseb pudelit.

"Ainult põhja all on mõni pragu," poetab ta veidi vaiksemalt.

Mõne eseme puhul tekib paratamatult küsimus, kas tegemist on antiigi või lihtsalt koluga. Mida näiteks hakata peale roostetanud ahjuukse või raudnaeltega?

Kaupmehed ei häbene pealtnäha viletsamagi kraami eest korralikult raha küsida. Näiteks saab mees, kes pärib müüjalt lihtlabase klaaspurgi hinda, vastuseks reipakõlalise "kümme eurot!". Iseasi, kui reipalt tahetakse kolmeliitrise purgi eest loovutada kümme eurot. Tõsi, osa kaupmehi laseb hinda siiski alla kaubelda.

Nagu eelmiselgi aastal, on ka tänavu müügil ohtralt nõukaaegseid aurahasid ja rinnamärke. Ühel letil jääb silma isegi tilluke sirbi ja vasaraga punalipp, teisal müütatakse aga Putini pildiga tasse ja külmkapimagneteid. Samas on ka Vene ajast pärinevaid rinnamärke ja natsisümboolikaga pudi-padi. Viimaste juurde on välja pandud silt "no photo" ehk pilti ei tohi teha.

See on Gerd Kanteri esimene ketas!

Vanavarajahile tulnu võib endale soetada vana raamatu, arvelaua, villakraasi või voki. Ühe auto peal on silt, et müüakse vedruvankrit. Raha võib välja käia ka gaasimaski eest. Kes teab, võib-olla on see pärit II maailmasõja ajast? Sest huvitava taustaga asju on laadal küll. Näiteks lebab müügiplatsi ees murul ketas, mille kõrval ilutseb silt "Gerd Kanteri esimene ketas".

Müüja sõnul andis Gerd Kanteri kunagine kodukool Märjamaa lähedal kunagi vanu spordivahendeid ära ning temale langes osaks au saada kettad. Müüja Aare nendib, et ei saa muidugi täiesti kindel olla, et Kanter on lennutanud just seda ketast, aga tõenäosus olevat igatahes küllaltki suur. "Ja see on muidugi Bruce Lee oma," naljatab kettajuttu kuulama jäänud mees nunchacu'le osutades (nunchaku - võitluskunstiriist S.R.).

"Jah, muidugi," naerab kaupmees kaasa.

Aare pajatab, et kaupleb laatadel hobikorras. See olevat alguse saanud Viljandi folgil. "Tegime seal toitlustust ja et müügikoht tunduks huvitavam, panime seal välja ka vanu pille," seletab Aare.

Peagi avastas ta, et tal on päris palju igasugu vana kraami. Miks mitte siis sellega laadal raha teenida?