Inimesed
2. juuli 2016, 07:45

Saada mõrvari nimi SMSiga numbrile 1512 hiljemalt 22. juuliks. Sõnumi sisu: JUTT VASTUS OMA NIMI (kõikide sõnade vahel peab olema tühik, ühe sõnumi hind 0,75 eurot). Õigesti vastanute vahel loosime välja kolm Katrin Pautsi krimiromaani «Politseiniku tütar» eksemplari autori pühendusega. Võitjatega võetakse isiklikult ühendust, nimed avaldame 26. juuli lehes.

ÕHTULEHE KRIMIJUTT | "Suvevõõra surm", 2. osa

Jaanile helistati jälle – ilmselt linnakolleegid, kes tahtsid täpsemaid juhiseid, kuhu sõita. Kristjan kuulis seda nagu läbi vati. Murest haige, kammis ta visalt surnuaeda, kuigi oli juba iga nurgakese mitu korda läbi vaadanud.

Jaanile helistati jälle – ilmselt linnakolleegid, kes tahtsid täpsemaid juhiseid, kuhu sõita. Kristjan kuulis seda nagu läbi vati. Murest haige, kammis ta visalt surnuaeda, kuigi oli juba iga nurgakese mitu korda läbi vaadanud.

Suunurka valgus midagi soolakat ja Kristjan taipas, et need on tema enda pisarad. Ta polnud nutnud vanaema matustest saadik. Ta hüüdis tütre nime. Lõpuks sundis häda teda üle kalmistut ümbritseva kiviaia ronima ja võsas vett lastes meenus talle kabel. See paistis siia ära. Lihtne paekivist hoone paiknes surnuaia vanemat ja uuemat osa eristaval mõttelisel piiril. Katust kattis tihedalt metsviinapuu, mida keegi polnud enam ammu kärpinud.

Kabelit ei kasutanud praegu enam keegi ja Kristjan oli automaatselt eeldanud, et see on lukustatud. Ei olnud. Uks vajus napi puudutuse peale ise lahti. «Liis?» hüüdis ta ja kuuliski nuuksatust. Ta tõmbas taskust telefoni ja näitas akendeta ruumis valgust. Nurgas kössitas tuttav kuju.

Edasi lugemiseks: