Inimesed

Hendrik Sal-Saller otsib parimat Smilersi laulu esitajat: "Kalanäoga tuima lauljat ei viitsi laval keegi vaadata." (47)

Jaanus Kulli, 2. juuli 2016, 04:00
Hendrik Sal-SallerFoto: Laura Oks
"Mäletan nii oma esimest suuremat lavaesinemist kui ka päris esimesi väiksemaid kontserte esimeste bändidega, kui põhiliselt astusime üles ansambliliikmete sünnipäevadel," meenutab muusik, helilooja ja laulja Hendrik Sal-Saller oma esimesi samme lavalaudadel.

Nüüd pakub ta teistelegi võimalust endaga lava jagada – 23. juulil Smilersi järgmisel suuremal esinemisel. "Just siis saab Kloogaranna festival viieaastaseks ja mõtlesime, et selle väikse juubeli puhul võiks anda mõnele meie fännile võimaluse koos meiega ühe meie looga laval üles astuda," räägib Hendrik.

Parima esineja otsustab publik. Samas jätsime ka endale õiguse parim Smilersi laulu esitaja välja valida," selgitab Hendrik. "Kui publiku ja meie arvamused lahku lähevad, pääseb püünele kaks lauljat."

Ansamblijuht rõhutab, et kindlasti peab lugu olema Smilersi repertuaarist. "Nii on ka meil põnevam vaadata, kuidas üks või teine esineja meie üht või teist lugu interpreteerib."

Millised on kriteeriumid, mille järgi Smilers parima esitaja välja valib? "Kui viisipidamine kõrvale jätta, mis on elementaarne, siis nii minule kui ka bändile võiks olla kõige olulisem esinemisvalmidus ja mulle väga meeldiks, kui konkursil osalejate seas oleks mõni põneva hääletämbriga esineja. Kindlasti annaks sellisele esinejale boonuspunkte artistlikkus, sest kes kalanäoga tuima lauljat ikka viitsib laval vaadata," muigab Sal-Saller.

"Võid ju laulda ükstapuha kui ilusasti, aga kui sul pole artistlikkust, lavasarmi, on see igav."

Sal-Saller sai bändi solistiks tänu juhusele

Hendrikul on eredalt meeles esimene keldrikontsert ansambliga Punkheads. "Mu ema aitas meil organiseerida filharmooniast pärit võimenduse ning meil oli esimest korda kõik nagu päris. Ansambli nimi tuli sellest, et meie bändi liikme Valdeku isa oli plakatikunstnik ning tal oli üks visand, kus oli kujutatud kolhoositari ja lehma pead. Arvatavasti oli see plakat sarjast „Au tööle“ või midagi sarnast. Igatahes saime sellest plakatist inspiratsiooni ansambli bändi nimepanekul (heads tähendab inglise keeles pead – toim.)," pajatab muusik.

"Enne seda oli meil veel üks ansambel, mille nimi oli Onu Remus and the Morning Tripper, mis eesti keelde tõlgituna oleks siis Onu Remus ja hommikune reisija, aga selge see, et sõna „tripper“ ansambli nimes polnud meil juhuslikult valitud,“ naerab Hendrik.

Ta lisab, et kuigi tal on olnud kirg teha bändi juba varajasest noorusest alates,  pole ta pidanud ennast lauljaks ega proovinud ka lauljana kuskile jõuda. „Et ma nüüd Smilersis ka laulan, on ikka mitme asja kokkulangevus. Oleksin võinud olla ka edukas trummar, aga kuna sel hetkel polnud lihtsalt lauljat kuskilt võtta, pidin ma ise mikrofoni taha astuma ja nii see jäi.“

Muusiku sõnul ei saa võrrelda aastaid, mil tema suurtele lavadele jõudis, tänase päevaga. „Lihtsalt ajad on nii erinevad. Filharmoonia oli ainuke asutus, mille raames võisid sa kuhugi jõuda ja ka seda vaid ühes suunas. Maailmakuulsaks saamine sai toimuda vaid Nõukogude Liidu piires. Nii et suunad tollase ja tänase päeva vahel olid nagu öö ja päev.“

Lisainfot Õhtulehe kampaania kohta "Saada video, kus sa laulad Salleri laulu ja parim saab esineda Smilersi solistina Kloogaranna festivalil" saab vaadata Õhtulehe kodulehelt www.ohtuleht.ee/smilers

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee