Tarmo Märss siga grillimas. Foto: Aldo Luud
Toiduuudised
22. juuni 2016, 10:04

MIDA GRILLIDA? MIDA JUUA? KUIDAS KAKELDA? Nõuandeid jaani(lau)päevaks (3)

Jaanipäevasöök on grillitud liha ja -jook on õlu. Jaanipäeval toimub parasjagu alkoholist meelemõistuse kaotanud mehepoegade taplemist. Jaanipäevatraditsioon on saunas käimine ja võimalusel värske kasevihaga vihtlemine. Punkt. Aga kuidas teha head vihta? Kuidas grillimiseks valitud liha – lisaks seale ka kana- või kalaliha – eelnevalt töödelda? Kas mõni õlu võiks sobida kala kõrvale paremini kui teine? Kuidas lahutada kaklevaid pidulisi? Elustiil pöördus selguse saamiseks asjatundjate poole. Loos kasutatud Eesti vanasõnad on pärit vanasõnade raamatust, mis leitav siit

KÜÜNÄR KARUST, PEOTÄÜS PAL'LAST, NÕNDA PEAD VIHTA KÖÜTME

Korralik leil ja vihtlemine on Eestimaa peal jaanilaupäeval A ja O juba kes teab kui palju aastasadu. Hea saunaviha saamiseks tuleb aga veidi vaeva näha. Targu Talita nipiraamat räägib viha meisterdamise kohta järgnevat.

"Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümarama kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasest vihaga vihtlemisel aga kleepuvad vihalehed vähem ihu külge.

Õige aeg vihtu teha on alates kaselehtede täiskasvanuks saamisest kuni ajani, mil okstele tekivad seemnekäbid või kollased lehed. See aeg on igal aastal erineval ajal, vahe võib olla kuni kaks nädalat. Kaseleht on täiskasvanud, kui ta on muutunud paksemaks ning noorte kasvude lehed ei ole põhiokste lehtedest enam kuigipalju heledamad.

Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult. Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesepaiste eest varjatud ventileeritav ruum. Kõige parem on kuivatatud vihtu säilitada selleks ettenähtud salves või pappkastis, kuid neid võib riputada ka seinale või lakke.

Kuivatatud viha värskendamiseks pange see kõigepealt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel umbes 10 minutiks kuuma vette."

Foto: ALDO LUUD

KUI KESKPAIK KÕVA, SIIS OTSAD LAULVAD

Peale jaanilaupäevaseid töid ja saunatamist on kindlasti kere hele ning kõhutäiteks sobiks kenasti üks sütel küpsetatud lihatükk. Või hoopiski tervislikum kala või kiiresti valmiv kanafilee?

Lande grillikoja grillmeister Tarmo Märss pole mees, kes grillimisega nalja teeks. Erinevatel vabaõhuüritustel saab sageli näha, kuidas mees küpsetab korraga ära terve sea. Aga see ei tähenda, et mees ei oskaks ette valmistada ja grillida ka väiksemaid koguseid. Elustiil palus tal jagada üht retsepti sealiha, üht kana ja üht kala grillimiseks.

"Sealihast soovitaks grillimiseks traditsioonilist seakaelakarbonaadi," alustas Märss lihatüki valimise soovitusega. "Kaelakarbonaadist lõigata ca 2 cm paksused viilud. Maitsestamiseks võib kasuta endale meelepärast grillmarinaadi segu või teha see ise käepärastest maitseainetest. Marinaadi võib teha näiteks nii: toiduõli + vesi ja maitseained. Sool, pipar, suhkur, hästi natukene äädikat või näiteks liha üldmaitseainet. Paariks päevaks võiks see marineeruma jääda, seda mõnusam on lõpptulemus."

Kanaliha puhul soovitab Tarmo Märss grillida kanakintsu ilma seljakondita. Marinaadi põhjaks sobiks tema sõnul rõõsk koor, sinep, sool, pipar ja kanamaitseaine.

Kui isutab hoopiski kala järgi, siis soovitab grillmeister hankida poest ühe paraja tüki lõhefileed. Grillimiseks võiks selle asetada plangutükile või kahekordsele fooliumile.

"Asetad kala plangule või fooliumile nii, et fileeritud pool jääb ülespoole," kirjeldab Märss. "Maitsestad kala soola, purustatud musta pipra ja värske tilliga, valad selle peale törtsu oliiviõli ja hõõrud kõik selle korralikult kala peal läbi: õrnalt, nii et filee oleks kaetud ühtlaselt maitseainete ja õli seguga. Kala tuleks küpsetada seni, kuni peale on tulnud kerge valge vaht."

"Siiski pööraks ka tähelepanu asjaolule, et nii nagu kunstis meeldi ühele Picasso ja teisele Rembrandt, on ka grillmarinaadidega täpselt sama lugu," sõnastab ta lõppkokkuvõtteks.

Tarmo Märss siga grillimas. Foto: Aldo Luud

ÕLU PEAB NII RAMMUS OLEMA, ET KASS VÕIB POEGADEGA PEAL ISTUDA 

Reegel olla selline, et sealiha kõrvale käib punane ja kala kõrvale valge vein. Aga jaanipäevajook on meil traditsiooniliselt ikkagi õlu ja mitte kunagi pole õllede valik meie maal olnud sedavõrd rikkalik. Saamaks teada, millist õlut võiks juua sea, kana ja kala kõrvale, läksime DeTolly õllebaari juhi Vambola Lillepooli jutule.  

"Õlledega on kord nii, et ega ühest vastust pole.  Sõltub ikkagi päris palju, milliseid maitseid sa õllest otsid," jääb ta veidi kõhklema. "Palju sõltub muidugi sellest, kuidas ja millega toidud on maitsestatud või marineeritud."

Lillepool arvab, et grillitud sealiha juurde võiksid kõige paremini kangemad ja tugevamate maitsetega õlled. Valikus võiksid olla imperial IPA-d (kui oled humalasõber) või Belgia dubbelid (kui humalad väga ei meeldi). Tumedate õllede sõpradel sobiks sealiha kõrvale kindlasti võtta ka kangemaid ja tummisemaid (imperial) portereid ja stoute.

"Grillitud kala ja kana kõrvale väga tugevaid ja kangeid õllesid ei võtaks," leiab õllespetsialist. "Eelistaks korralikke pilsnereid, saison'e, Saksa stiilis nisuõllesid ja ka Belgia stiilis blond ale'e. Rasvasemate kalade ja kana kõrvale võivad humalasõbrad valida ka APA-sid või kergemaid IPA-sid. Grillkana kõrvale võiks ka brown ale`id sobida."

undefined Foto: tartugambrinus.blogspot.com

KUI KATS KAKLÕSÕ, SAA KOLMAS MAN PESSÄ

Nii mõnelgi mehepojal võib naps ladva sedavõrd laulma panna, et kuri on kerge tulema. Jaaniööl võib minna kakluseks, mõni mees usub end purjuspäi olevat Liivimaa parim autojuht, mõned ei pea millekski, kui naisterahvas ütleb resoluutselt "EI!" või kipuvad ära kasutama alkoholiunne vajunud naise seisundit. Elustiili temaatilistele küsimustele vastas ametikaaslaste toel politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak.

Kuidas käituda, kui napsust uljaste mehepoegade vahel läheb jaanipeol kakluseks? Kas ja millal ise vahele minna, kas ja millal politsei kutsuda?

Kui alkoholi tarvitanud inimeste omavaheline konflikt juba sõnadest kaugemale läheb, siis ei soovita politsei kaklusele ise vahele minna. Eriti juhul, kui sekkujatel arvulist ülekaalu ei ole ja sekkuja hoopis iseennast ohtu seada võib. Kaklusesse sekkumine saab olla tõhus ja tulemuslik siis, kui takistajaid kaklejatest rohkem on ja ka sel juhul tuleb osata olukorda hinnata – kuivõrd on teada, et alkoholi tarvitanud inimesed sageli oma käitumisest ja liigutustest ka ise aru ei saa, siis on füüsiliste konfliktide lahendamiseks ja rahustamiseks mõistlik kutsuda appi politsei. 

Et aga juba eos ennetada olukordi, kus rusikad käiku võiks minna, siis miks mitte laiendada nn kaine kapteni teemat lisaks liiklusele ka teistele pühadeaegsetele ühisettevõtmistele. Kui seltskonnas on kaineid inimesi, kes toimuvat selge pilguga jälgivad ja vajadusel sekkuvad, aitab see juba iseenesest ebameeldivaid tagajärgi ära hoida. Suurematel koosolemistel peavad turvalisuse tagama kohalikud omavalitsused või külaaktiivid, aga ka väiksemas ringkonnas pidu pidav seltskond võiks määrata peovalvurid. Nii on tagatud, et pidu ei välju kontrolli alt ning keegi ei saa hakkama suuremate rumalustega, mida pärast kibedasti kahetseda tuleb.

Mismoodi takistada purjus sõpra rooli minemast, kui ta hirmsasti tahab ja vaidleb ja isegi kakleb? Kas näiteks tema auto rehvide tühjakslaskmine on õigustatud sekkumine?

Kõik vahendid, mis aitavad joobes inimese liiklusest eemal hoida on teretulnud. Toodud näite puhul on kahju rehvide tühjakslaskmisest kahtlemata väiksem kui võimalik traagiline tagajärg liikluses, mille võib põhjustada joobes juht. Ka teiste sekkumiste puhul, olgu selleks siis võtmete peitmine või aku mahavõtmine, kehtib sama printsiip. Ja ehkki napsutanud sõber esialgu oma pahameelt häälekalt väljendada võib, ei maksa sellest end heidutada lasta – purjus inimese rooli mittelaskmine võib tähendada päästetud elu liikluses. Kui on aga teada, et jaanipäeval kindlasti ühel hetkel liikuda on vaja, siis soovitame eelnevalt peoseltskonnas kokku leppida kaines grupijuhis, kes kaaslased turvaliselt sihtkohta toimetab.

Mida peaks tõrjuvat naist füüsiliselt ahistav mees teadma ahistamise ja vägistamise eest süüdimõistmisel määratavate karistuste kohta?

Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et ahistamise mõistet karistusseadustiku vaates ei eksisteeri. Pealetükkivust ja teise inimese häirimist avalikus kohas sellisel viisil võib käsitleda avaliku korra rikkumisena, mille puhul on võimalik karistada rahatrahviga kuni 400 eurot või arestiga.

Vägistamine ehk inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga on aga raske kuritegu, mille eest karistatakse ühe kuni viieaastase vangistusega. Seaduse mõistes loetakse vägistamiseks ka seda, kui inimesega astutakse suguühtesse kasutades ära tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Foto: Arno Saar