Kuidas teadlased väljaspool Päikesesüsteemi elu otsivad?Foto: hubblesite.org
22. juuni 2016, 06:00
Kuidas teadlased väljaspool Päikesesüsteemi elu otsivad? (3)
Alatasa tuleb teateid, et astronoomid on leidnud Maaga sarnase planeedi, kus võib ehk leiduda elu. Kust teadlased seda võtavad? Vaatavad teleskoopi ja pakuvad huupi? Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eenmäe kinnitab, et moodsates observatooriumides ei lasta astronoomi teleskoobiga samasse ruumigi – hakkab veel viimati midagi oma aruga paremaks kruttima. Inseneridel oma, astronoomidel oma töö.
Alatasa tuleb teateid, et astronoomid on leidnud Maaga sarnase planeedi, kus võib ehk leiduda elu. Kust teadlased seda võtavad? Vaatavad teleskoopi ja pakuvad huupi? Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eenmäe kinnitab, et moodsates observatooriumides ei lasta astronoomi teleskoobiga samasse ruumigi – hakkab veel viimati midagi oma aruga paremaks kruttima. Inseneridel oma, astronoomidel oma töö.
Kas moodsal ajal astronoom teleskoopi üldse palja silmaga sisse vaatab?
Kui mõnele pakub astronoomia ka muud kui teaduslikku huvi, siis too vaatab.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Sellega sai klasskaliste peeglite aeg otsa, juba USA oma kaalus kümneid, Vene omal üle 100 tonni. Mille tooriku jahutamine ning seejärel lihvimine kestis palju aastaid. Sajandi lõpus ehitati ka veel mõned 7.2 meetrilised, kuid juba uuel printsiibil. Kergete, mitmest osast kokku pandud peeglitega. Kaasaja suurimad peegelteleskoobid on 10 ja 10,4 meetrilised. Kuid ehitatakse veel suurematki. Euroopa ühiste rahadega Atacama kõrbesse, kus on haruldaselt selge taevas ja pinnase mitme kilomeetrilise kõrguse tõttu ka segav atmosfäärikiht märksa õhem. See peaks valmima aastal 2024 ja peegli läbimõõt peaks tulema üle 39 meetri. Muidugi ei saa sellist peeglit enam ühes tükis teha. Ilmselt moodusub see tervest trobikonnast, väga sünkroonselt juhitavatest peeglitest.