JAANIKULT KOJU JÕUDES LIBISTA RIIDED SELJAST: Kui me tahame väga head kaaslaseõnne ja raharikkust, siis küla jaanitulelt tulles ja magama heites ei tohi riideid üle pea ära võtta, vaid nad tuleb lasta alla kukkuda. Pange jaanitulele minnes juba midagi niisugust selga, mida koju jõudes saab seljast libistada, õpetab rahvatarkus.Foto: Vida Press
Inimesed
23. juuni 2023, 12:47

Artikkel avaldati algselt Õhtulehes 22.06.2019

Armunõidus jaaniöösaunas: „Tulgu su peigmees ikka siit küljest ja sealt küljest.“ (37)

"Tulgu su peigmees ikka siit küljest ja sealt küljest, alttuule ja pealttuule, altaia ja pealtaia; pilu vahelt pistjaid ja altaia andjaid," õpetab folklooriteadlane Marju Kõivupuu, mis sõnu peaks ema jaanisaunas tütart viheldes lausuma, et pruudieas neid ikka mitmekülgselt hakkajale mehele saaks. "Sellised seksuaalmaagilised sõnad," vabandab Kõivupuu hetk hiljem, justkui ta oleks need ise teinud. Tegelikult on see vana tarkus, Karksi kihelkonnas kirja pandud.

Suvisel pööriajal on igaüks oma saatuse sepp: oskaja mees nõutab jaaniku päevil vilja- ja karjaõnne; tark perenaine kogub ravimtaimi, sest need on sel pühal ajal iseäranis võimsa väega.

Noorem rahvas võib teha aga igasugu nõidust, et kiirendada paariminekut või vähemalt saada teada, kes on tulevane.

„Me oleme lugenud ju juba raamatust “Bullerby lapsed", et jaaniööl kogutakse maagiline arv taimi – kas seitse või üheksa –, pannakse need pärjaks punutult või niisama padja alla, ja loodetakse, et unes näeb tulevast kallimat," õpetab folklorist Marju Kõivupuu.

Samalaadseid juhiseid on vanarahval terve seljatäis. MIllised need on?

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99