Helide jumal internet: mida kujutavad endast veebipõhised muusikakuulamisrakendused?

Uue ajastu muusikakuulamise võlusõna on voogedastus ehk striimimine (ingl streaming), mis tähendab, et muusikat saab kuulata otse serverist, seda alla laadimata.

Heidame pilgu mõningaile teenustele, mis on ka Eestis kättesaadavad ning mida saab kasutada nii laua-, süle- ja tahvel­arvutis kui ka nutitelefonis.

Tuntuim muusika voogedastaja on ilmselt Rootsi Spotify, millel on üle maailma umbes 100 miljonit aktiivset kasutajat. Rakendus pakub suurepärast võimalust komistada mokkamööda artistide otsa, kelle olemasolust varem aimugi polnud.

Artist Radio funktsioon koostab automaatselt playlist’e ehk esitusloendeid, mis mängivad läbisegi nii ühe otsitud lemmikartisti kui ka tema stiiliga sarnast muusikat. Soovitusmootor tugineb suuresti sellele, millist muusikat on sageli kuulanud teised kasutajad, kellele sama artist meeldib.

Söödan katse korras sisse Ewert and the Two Dragonsi nime ning Iiri, Inglise, Austraalia ja Kanada indie-folkrokkarite laulud, mida Spotify meie poiste omadega kombineerib, on tõepoolest üsna sümpaatsed ja sarnase meeleoluga.

Hea viis uusi lemmikuid leida

Kui Spotifyd mõnda aega kasutada, soovitab rakendus Discover-funktsiooni all kasutaja kuulamisharjumustest lähtudes muusikat, mis võiks tema kõrva paitada.

Lihtsaim on ehk alustada muusikafännide ja -ekspertide kokku pandud sadadest esitusloenditest, mille vahel saab valida vastavalt žanrile, olukorrale – kui on vaja näiteks head unemuusikat või trennimuusikat – ja tujule.

Neist mõningate pealkirjad võiks inglise keelest tõlgituna kõlada nii: "Tõuse ja nuhuta kohvi hõngu", "Naera terviseks", "Liigu eluga edasi ja ära vaata tagasi", "Vabasta oma raev", "Rahune maha", "Igavesti üksi", "Noor, metsik ja vaba", "Rahvusvaheline pleiboi" ja "Duši all laulmise lood".

Isegi PMSi käes vaevlevatele naistele on oma playlist. Kas kõik need muusikakooslused ka soovitud tuju loovad, nõuaks pikka-pikka katsetamist, aga selge see, et Celine Dioni "My Heart Will Go on" on hea nutulaul, ning Bee Geesi "Stayin’ Alive" ja A-ha "Take on Me" paistavad duši all kaasa lõõritamiseks kenakesti sobivat küll – iseasi, kas arvuti või telefoni kõlarid veesulinast üle üürgavad.

Kui olemasolevad laululoendid end ammendavad, saab muusikažanri või kümnendi järgi valida ka nii-öelda raadiokanalite vahel, mille puhul kohtuvad raadiolik üllatusmoment ja võimalus soovi korral laul vahele jätta ja järgmise juurde liikuda.

Ehkki Spotifys on esindatud omajagu noorema põlve Eesti muusikuid ja mõningal määral ka vanema põlve armastatud artistid, nagu Ivo Linna või Jaak Joala, tundub, et prantslaste loodud väga sarnane muusikaplatvorm Deezer pakub laiemat valikut siinset muusikat.

Ka Deezeri muusikasoovitused sõltuvad piirkonnast – kui märkida meelisžanriks rokk, pakutakse välisartistide kõrval kuulamiseks ka näiteks Tanel Padar & The Suni. Samuti on Deezer kokku pannud Eesti kuulajate lemmiklugude edetabeli, samas kui Spotify toob siit piirkonnast eraldi välja vaid soomlaste ja leedukate soosikud.

Facebook aitab laule soovitada

Deezeril on aktiivseid kasutajaid küll 3,3 miljonit, kuid laulukogu on vägevamgi kui Spotifyl – 40 miljonit 30 miljoni vastu. Rakendus küsitleb liituja põhjalikult läbi: ära tuleb märkida lemmikmuusikastiilid, seejärel ilmub ekraanile valik neid stiile esindavaid artiste ja tuleb ära märkida, kes neist peale lähevad.

Ja ongi esimene isiklik esitusloend juba koos. Kuna mulle meeldivad ühtviisi klassika ja rokk, satuvad ühte kompotti kõrvuti José Carreras ja Pantera. Kui registreerida end Deezeri kasutajaks Facebooki konto kaudu, võtab rakendus arvesse ka sotsiaalvõrgustikus meeldivaks märgitud artistid-muusikastiilid.

Flow-nimelise personaalse raadiojaama kokku pannes lähtub Deezer sellestki, mis muusikat kuulajal arvutis-telefonis leidub. Nii juhtub aga, et enamik esitajaid on juba tuttavad, ja avastamisrõõm jääb ahtakeseks.

Kuidas siis midagi uut avastada? Stiili- ja tujupõhistest esitusloenditest, mida leidub sadu – alates hubaseks kaminaesiseks istumiseks mõeldud muusikavalikuga ja lõpetades Disney multifilmide lauludega ja uusaastapeoks või sõbrapäevaks sobivate lugudega.

Artistiotsing toob välja teisedki sarnased artistid ning, nagu Spotifyski, on esile tõstetud värskelt ilmunud albumid.

Kui tahad avastada midagi täiesti uut ja teistsugust, mis tõenäoliselt peavooluraadiost ei kõla, siis tulevad appi Soundcloud ja Bandcamp. "Need on kohad, kus elab moodne muusika," kinnitavad noored melomaanid.

Need platvormid on mõeldud eelkõige iseseisvatele ja alustavatele muusikutele, et nad saaksid oma muusikat maailmaga tasuta jagada. Ka tuntumad artistid laevad sinna siiski vahel uusi lugusid.

Eesti tegijatest on esindatud näiteks Kerli, TradAttack!, Cartoon, NOEP, Mick Pedaja, Meisterjaan, Würffel, Sofia Rubina ja Mantra Gora. Bandcamp võimaldab tasuta kuulamiseks üles pandud laule ka väikse tasu eest eri formaatides alla laadida.

Veebiraadiod pakuvad tuhandeid kanaleid

Kes ei viitsi pikalt juurelda, mida järgmiseks kuulata, peaks kiiresti sõbrunema veebiraadiotega. Ei mingit laulu- või artistiotsingut ega laululoendite lappamist! Sobivad kanalid leiab stiili järgi – samaaegselt kõlab muusikat bluusist elektroonikani, folgist rokini, džässist klassikani.

Shoutcastis saab igaüks teistele kuulamiseks omaenda netiraadiojaama üles seada ja muusika kõlab otse, mitte inimese või arvuti eelkoostatud esitusloendist.

25 laiemast kategooriast igaühe all on veel mitu alamžanrit, mille juures on näha, mis kanaleid enim kuulatakse. Reklaame pole, samas ei saa laule edasi kerida, kuid iga kell võib ju kanalit vahetada.

Tunein koondab kokku päris ehtsate, ka raadiolainete teel edastatavate kanalite veebivariandid. Pole oluline, kas oled lemmikjaamade levialas või mitte – viibida võib ka maailma teises otsas.

Esindatud on 40 avaramat kategooriat ja kümneid spetsiifilisemaid. Olemas on ka lai valik Eesti raadiojaamu. Kanaleid sirvides on näha, mis lugu parasjagu mängib.

Jango ja Accuradio edastavad eelkoostatud muusikaprogramme, puuduvad saatejuhtide kommentaarid ja laule saab iga hetk edasi kerida. Erinevalt Jangost kõlavad Accuradios reklaamid, ent registreeritud kasutaja kuuleb neid harvem.

Kanaleid pakuvad mõlemad poolesaja stiilikategooria all kokku tuhandeid. Jango näitab kätte ka parajasti mängitava kanaliga sarnased alternatiivid. Accuradio jällegi laseb mittemeeldivaid laule blokkida.

Mis kasu annab kuutasu?

Selleks, et pääseda Spotify ja Deezeri muusikakogule ligi ka internetiühenduseta, on tarvis liituda Premium-paketiga ja tasuda 6,99 eurot kuus.

Tasuline pakett tagab ka parema helikvaliteedi ja säästab kuulajat aeg-ajalt lugude vahele potsatavatest reklaamidest, mille tulu aitab tasuda artistidele tasuta muusikat mängitadeski.

Kuutasu maksmiseks on vaja krediitkaarti, Spotify teenust saab osta ka Telia ja Deezeri teenust Tele 2 kaudu.

Striimida saab ka omaenda muusikakogu

Google Play Music võimaldab kasutajal oma muusikakogust pilveserverisse üles laadida kuni 50 000 laulu, nii et neile pääseb alati interneti kaudu ligi.

Tasuta pakett laseb ka kuulata internetiraadiojaamu ja soovi korral kuni kuus laulu tunni kohta vahele jätta.

Et vabamalt edasi kerida ja pääseda ligi umbes 35 miljonile laulule, mida saab kuulamise kõrval ka alla laadida, tuleb välja käia 6,99 eurot kuus.