Nutt: 1941. aastal olid kõik Eesti elanikud nõukogudevastane element (5)

"Küüditamine oli ühemõtteliselt inimsusevastane kuritegu, selle esmane eesmärk oli hävitada Eesti inimeste vastupanu okupatsioonile ja venestamisele. Meie kohus on mälestada kõiki neid, kes kaotasid küüditamise läbi elu, pere, tervise, vabaduse või kodu. See ei too ohvreid tagasi, kuid mälestamise kaudu õnnestub meil ehk ära hoida ränki inimsusevastaseid kuritegusid tulevikus," ütles Nutt.

Nuti sõnul oli juuniküüditamine eriti teravalt suunatud Eesti eliidi vastu, küüditatute seas oli hulgaliselt haritlaste, ametnike, sõjaväelaste, äriinimeste perekondi, samuti naisi, lapsi ja pensioniealisi inimesi.

"Küüditamine ei puudutanud ainult Eestit," ütles Nutt, kelle sõnul tabas küüditamine kõiki 1940. aasta suvel Nõukogude Liidu poolt okupeeritud maid. "Lätist küüditati üle 15 000, Leedust üle 18 000 ja Bessaraabiast üle 30 000 inimese. Nõukogude Liidu ametlik ajalugu õigustas küüditamist vajadusega vabaneda nõukogude vastasest elemendist võimaliku saksa agressiooni korral, ent seesama nõukogude ajalookäsitlus kinnitas, et Stalin ei uskunud kuni sõja alguseni, et tema liitlane ja mõttekaaslane Hitler Nõukogude Liitu ründab," selgitas Nutt.

Nutt ütles, et 1941. aastal olid kõik Eesti elanikud nõukogudevastane element. "Juuniküüditamine tabas kõiki Eestimaal elanud rahvaid, lisaks eestlastele venelasi, juute, lätlasi, sakslasi, rootslasi ja mustlasi, ilmselt ka teiste rahvaste esindajaid," lisas ta.