ELU ANDEV SEADE: Üle poolteise aasta kandis Stan Larkin endaga kõikjal kaasas seljakotti, kus peitus tema kunstsüdame vooluallikas (väiksel pildil). Ta ei pidanud südame siirdamist oodates loobuma korvpallimängustki.Foto: Youtube
Terviseuudised
14. juuni 2016, 06:00

Noormees elas 555 päeva ilma päris südameta, tehissüdame aku seljakotis (2)

Kuuekilone hall seljakott, mida 22aastane Stan Larkin 555 päeva kaasas kandis, polnud täis mitte õpikuid ega toidukraami. See kott hoidis teda elus. Selles oli kunstsüdame vooluallikas.

Möödujatele paistis Stan täiesti hariliku noore isana, kel meeldis oma kolme pisipõnniga pargis jalutada ja noorema venna Dominique’iga linna peal hängida, kirjutab CNN.

Keegi ei osanud aimata, et Stanil pole südant. 2014. aasta novembris opereeriti see tema rinnast välja ja asendati seadmega, mis võimaldas tal uue südame siirdamist oodata kodus, mitte haiglas.

Tänavu mais jõudis see hetk viimaks kätte. Seni oli Stan 555 päeva ilma südameta veetnud. Kunstsüdamega on varemgi kaua elatud, kuid Stanist sai esimene patsient Michiganis, kes kaasaskantava seadmega koju pääses.

"Enamik inimesi kardaks nii kaua [kunstsüdamega] olla, aga ma tahan neile öelda: te peate hirmust lahti laskma, sest see süda aitab teid," ütleb noor isa, kellele siirati uus süda Michigani ülikooli Frankeli-nimelises südame-veresoonkonnakeskuses. Stan on kenasti kosunud ja võib CNNi teatel juba sel nädalal koju pääseda.

Stan oli poisipõlves olnud täpselt sama terve nagu tema eakaaslased, kuid üheksa aastat tagasi varises ta keset korvpallimängu kokku. Selgus, et Stanil on geneetiline raske südamehäda arütmogeenne düsplaasia, mis põhjustab rütmihäireid ja südamepuudulikkust.

Peagi ilmnes, et sama häda all kannatab tema nooremgi vend. Mõlemad haigestusid ränka südamepuudulikkusesse ja said 2014. aasta lõpus kunstsüdame. Dominique’ile paigaldati uus süda juba pärast kuuenädalast haiglas viibimist, vanem vend pidi kauem ootama.

Tunne on sama mis päris südamega

"Olin esmalt šokis, kui arstid hakkasid rääkima, et saan ilma südameta hakkama ja et masin saab mulle südameks. Mõelda vaid… masin," meenutab Larkin nüüd. "Ma ei tahtnud algul üldse operatsiooniga nõustuda. Kulus kaks nädalat, enne kui jah ütlesin," tunnistab ta.

Raviarst kiidab, et noormees oli väga tubli ja aktiivne ning hoolitses kunstsüdame eest, mis teda elus hoidis. Ema aitas vahetada plaastreid aukude juures, mille kaudu tulid kunstsüdame kaks voolikut vasakul pool rinnakorvi all kehast välja ja suundusid akuseadmesse.

Viimane mitte üksnes ei andnud südamele voolu, vaid suunas südamevatsakestesse kokkusurutud õhku, võimaldades vere pumpamist läbi keha.

USAs ootab südamesiirdamist iga päev umbes 4000 inimest. Vahel tuleb sobiva doonorsüdame leidmiseks oodata kuid, isegi aastaid.

"Mõnel sellisel patsiendil on süda nii nõrk, et nende neerud, maks ja teised elutähtsad organid ütlevad ootamise ajal üles," ütleb dr Billy Cohn Texase südameinstituudist.

"Ilma toetuseta, nagu on kunstsüda, nad sureksid."