LISA KOMMENTAAR
13. juuni 2016, 05:22
On koolijuhid,kes ei arva õppesisust midagi. Tund peab olema lõbus ja miks te kodutöid annate? Pole vaja õpikuid, - las otsivad NETIST. Ja kolm on vaja välja kirjutada, meil on kõik edasijõudnud. Etteheited õpetajale, mida sina valesti teed? Kasutad vanasid meetodeid! Tänapäeval ei õpetata enam niimoodi jne Õpilane peab koolis ennast mõnusalt tundma. Nalja ja lusti nõutakse õpetajalt! Nii ei teki tulem
13. juuni 2016, 01:23
mida muud siin ikka pikalt seletada, koolisüsteem on paigast ära ja ei kõlba kassi saba alla ka mitte.
12. juuni 2016, 11:53
sageli mõelnud, et mis on viltu meie haridussüsteemis, aga pihta ei ole saanud. Töötan ülikoolis ja loen magistritöid - need on valdavalt kirjutatud grammatikareegleid mitte arvestas eesti keeles. Lohakusvigadest ei maksa rääkidagi. Inseneriks õppida soovivad esmakursuslased ei oska isegi matemaatikat piisaval tasemel. TTÜ kolledž ja EMÜ on hakanud korraldama matemaatika täiendusõpet sisseastujatele. Vaja oleks sama teha ka eesti keele osas. Kuigi gümnaasiumis on inglise keele tundide osa suurendatud, ei oska sisseastujad enamasti ka inglise keelt. Millele siis kulub praegune ainetundide arv keskkoolis? Jutt on, et kooliprogramm on väga raske. Kui lõpetajad ei oska elementaarsel tasemel ei matemaatikat, eesti ega inglise keelt, mida nad siis üldse oskavad? Loomulikult on seegi mõnes mõttes "lahmiv" avaldus, sest kindlasti on ka neid noori, kes koolis targaks saavad. Miks riik on aga nõustunud tootma pooliku haridusega gümnaasiumilõpetajaid? Meie ajal oli seis selline, et kui kolme kätte ei saanud, siis jäid suvetööd tegema, tegid korduseksami ja kui läbi ei saanud jäid klassikursust kordama. Kuidas see haakub praegu esineva võimalusega astuda ülikooli, kui oled saanud matemaatika eksamil 100-st punktist nt 20? Või veelgi vähem? Ja kõik see omakorda kisaga, et koolis on raske õppida, sest programm on ülepaisutatud? Vaatamata pidevale interneti kasutamisele noorte poolt, ei oska nad nad infot leida, kui vaja on: kasutatakse suhtlusprotaale, tegeletakse tühja-tähjaga. Praegu nõutakse nö teadustöö kirjutamist gümnaasiumi lõputööna. Võib-olla on sellest pikemas perspektiivis abi.
Õpetajad karjuvad meedias pidevalt, et nende palgad on väikesed. Vaadaku lõpetajate tunnistustel olevaid hindeid. Kas selle raha eest ei saa paremat taset tagada?
Koolides õilmitsev vaba kasvatus on viinud selleni, et õpetajatel ei ole enam mingeid õigusi, vaid on ainult kohustused. Lastel vastupidi, on aga kõik õigused ja pole kohustusi. Kellelgi neist ei ole kohustust tunnis korralikult käituda, tundi mitte segada ja õppida. Kui kasvatussüsteem on muutunud nii leebeks, siis ehk peaks minema vanema rahakoti kallale. Kui lapsuke ikka gümnaasiumis aega viitmas käib ja põhiainetes on teadmiste tase alla 50%, siis kõik kordustööd võiksid olla rahalised. Muidugi tekkib siin kaunis võimalus korruptsiooniks, aga mida, krt võtaks siis teha? Distsipliini pole väga paljudes klassides enam ollagi.
Siin just äsja oli artikkel teemal: millist õppurit ootab ülikool? Eelkõige sellist, kes elementaarsel tasemel oskaks matemaatikat ja eesti keelt ning tahaks ise ka õppida, mitte ei tuleks ülikooli lapsepõlve pikendama.
Õpetajad karjuvad meedias pidevalt, et nende palgad on väikesed. Vaadaku lõpetajate tunnistustel olevaid hindeid. Kas selle raha eest ei saa paremat taset tagada?
Koolides õilmitsev vaba kasvatus on viinud selleni, et õpetajatel ei ole enam mingeid õigusi, vaid on ainult kohustused. Lastel vastupidi, on aga kõik õigused ja pole kohustusi. Kellelgi neist ei ole kohustust tunnis korralikult käituda, tundi mitte segada ja õppida. Kui kasvatussüsteem on muutunud nii leebeks, siis ehk peaks minema vanema rahakoti kallale. Kui lapsuke ikka gümnaasiumis aega viitmas käib ja põhiainetes on teadmiste tase alla 50%, siis kõik kordustööd võiksid olla rahalised. Muidugi tekkib siin kaunis võimalus korruptsiooniks, aga mida, krt võtaks siis teha? Distsipliini pole väga paljudes klassides enam ollagi.
Siin just äsja oli artikkel teemal: millist õppurit ootab ülikool? Eelkõige sellist, kes elementaarsel tasemel oskaks matemaatikat ja eesti keelt ning tahaks ise ka õppida, mitte ei tuleks ülikooli lapsepõlve pikendama.
12. juuni 2016, 16:23
pähe võib ka kaikaga taguda; ilma huvi ja "ahaa" ootuseta ei oska laps õppeteemadest midagi arvata ja neid teadmisi-oskuseid oma tuleviku "koostises" näha, ning tuimalt paberipoognaid oodatud märkidega täites muutub õppimine karistuseks, mitte huvitavaks ja edasiarendavaks tegevuseks.
11. juuni 2016, 20:59
Noored arvavad, et teavad kõike, aga olles ise nii kutsekoolis kui ülikoolis nii Eestis kui välismaal õpetanud, näen kui ohtlik on see arvamus, et miks mul seda vaja läheb. Seosed ja kriitilist mõtlemist ei saa arendada ilma mingisuguse faktilise baasita. Olin USAs, kus sama suund, et laps peab koolis õnnelik olema ja mitte mingeid faktiteadmisi tuupima, põhiargument, et nad võivad kõike internetist otsida. Üliõpilased kandideerisid praktikale, et rahvusvahelist karjääri teha, aga kuna ta polnud enamusest maailma riikidest isegi kunagi kuulnud, neil polnud õrna aimugi mingistki ajalooliselt arusaamisest, et kus need riigid isegi paikneksid või kus nad peaks siis nende kohta infot otsima, siis põrusid sellise kolinaga. Pooled täppisteaduste õppejõud ülikoolides olid mujalt maailmast, sest oma koolide täppisteaduste õpetamise tase on nii madal. Samuti kuna koolides on võimalus valida õppeained, siis enamus ei saagi mingi korraliku põhja, et üldse edasi õppima minna.
Näide kodust- tootmises on pakkuda oluliselt üle keskmise palgaga töökoht ja lihtne- tuleb lõigata ühest plangust, mille küljepikkus varieerub 1,5 kuni 3 meetri vahel, maksimaalselt palju täpselt ühesuguseid detaile, aga kolme erineva küljepikkusega. Mitu meest kukuvad katseajal läbi, sest nad ei suuda algkooli tasemel arvutada, et kui küljepikkus on 2 meetrit, siis parim lahendus oleks viis 40 cm küljega detaili kuue 30 cm või kolme 60 cm asemel, mis raiskaks 20 cm materjali. Kui järgmine plank on 1,5, siis peaks lõikama viis 30 cm-st detaili. Nali oli selles, et neid prooviti õpetada, aga kuna mingit treenitust pole ja arusaamist ka pole, et nad peaks natuke harjutama elementaarset tehet, et nad mõtlevad ühe hetke järele ja arvutavad, mis oleks optimaalne lahendus. Veel näited- kutsekoolist tulnu ega ka ehituskaupade müüja ei suuda välja arvutada, kui palju materjali neil on vaja põrandakatte vahetuseks või seinte tapetiseerimiseks.
Enamus, kellega koos kooli lõpetasin, ei tegutse enam samal alal, mille nad ülikoolis lõpetasid. Minu üliõpilaste hulgas on palju on palju keskealisi, kes omandavad teist kõrgharidust, ja oi kui paljud neist nutavad just matemaatika alaste teadmiste puudujäägi ja unustamise tõttu, et nad olid nii rumalad kooli lõpetades, kui nad neid veel mäletasid, aga ei saanud aru, et matemaatika on põhi, mida nad vajad paljude väga kõrgelt tasustatud erialadeks, ja nüüd keskealsine on nii raske sellega otsast peale hakata.
Näide kodust- tootmises on pakkuda oluliselt üle keskmise palgaga töökoht ja lihtne- tuleb lõigata ühest plangust, mille küljepikkus varieerub 1,5 kuni 3 meetri vahel, maksimaalselt palju täpselt ühesuguseid detaile, aga kolme erineva küljepikkusega. Mitu meest kukuvad katseajal läbi, sest nad ei suuda algkooli tasemel arvutada, et kui küljepikkus on 2 meetrit, siis parim lahendus oleks viis 40 cm küljega detaili kuue 30 cm või kolme 60 cm asemel, mis raiskaks 20 cm materjali. Kui järgmine plank on 1,5, siis peaks lõikama viis 30 cm-st detaili. Nali oli selles, et neid prooviti õpetada, aga kuna mingit treenitust pole ja arusaamist ka pole, et nad peaks natuke harjutama elementaarset tehet, et nad mõtlevad ühe hetke järele ja arvutavad, mis oleks optimaalne lahendus. Veel näited- kutsekoolist tulnu ega ka ehituskaupade müüja ei suuda välja arvutada, kui palju materjali neil on vaja põrandakatte vahetuseks või seinte tapetiseerimiseks.
Enamus, kellega koos kooli lõpetasin, ei tegutse enam samal alal, mille nad ülikoolis lõpetasid. Minu üliõpilaste hulgas on palju on palju keskealisi, kes omandavad teist kõrgharidust, ja oi kui paljud neist nutavad just matemaatika alaste teadmiste puudujäägi ja unustamise tõttu, et nad olid nii rumalad kooli lõpetades, kui nad neid veel mäletasid, aga ei saanud aru, et matemaatika on põhi, mida nad vajad paljude väga kõrgelt tasustatud erialadeks, ja nüüd keskealsine on nii raske sellega otsast peale hakata.
12. juuni 2016, 02:07
et noorte küsimustele, muuhulgas (ja eriti just) "MIKS mul seda vaja on?", tuleb õpetajal või vanemal igal juhul VASTATA ja teemat arutada. Iga vastus ja mõttevahetus õpetab! Ja kui neid vastuseid ÕIGEL AJAL ei saa, siis muutubki arusaamatute asjade õppimine vastumeelseks!
12. juuni 2016, 10:18
lugupeetud Anna, kui saladus pole, mis ülikoolis õpetate? Kõrgkooli jaoks jääb argumentatsioon siiski napiks. Loomulikult ei teata USAs kuigivõrd Euroopa geograafiat ja ajalugu, nagu muide ka meie ei tea Ameerika oma. Õpikutes üht-teist on, aga mis tasemel. Arvata on, et mõni usakas ütleks, et jama.
Seda, et ülikoolides on palju välisõppejõude on senini peetud ikka USA tugevuseks, mitte nõrkuseks. Ega pole kuulnud, et neil Nobeliste jalaga segada, eestlased aga peavad koos lätlaste ja sakslastega ühtainsat Ostwaldi jagama. USAs muide on reegliks, et Sa ei saa samas ülikoolis töötada, kus õppisid. Kas Eestis oleks võimalik sama üle võtta?
Klotside mõõtmisest nii palju, et proua-preili pole ise kunagi oma kätega vist tööd teinud. Kui tootmises iga laujupi puhul tööline eraldi arvestama hakkaks oleks see märkimisväärselt kulukam kui see ülejäägi tekitamine. Üldjoontes aga peaks teadlane teadma, et sarnast olukorda tuleb lahendada hoopis teistmoodi - töötajale antakse selged instruktsioonid, mida teha kui lauajupp on 1,5 m pikk ja mida teha teiste pikkuste puhul. Muideks, arvestama peab ka lõikamisel tekkivat materjali kadu, proua-preili "teadlane".
Seda, et ülikoolides on palju välisõppejõude on senini peetud ikka USA tugevuseks, mitte nõrkuseks. Ega pole kuulnud, et neil Nobeliste jalaga segada, eestlased aga peavad koos lätlaste ja sakslastega ühtainsat Ostwaldi jagama. USAs muide on reegliks, et Sa ei saa samas ülikoolis töötada, kus õppisid. Kas Eestis oleks võimalik sama üle võtta?
Klotside mõõtmisest nii palju, et proua-preili pole ise kunagi oma kätega vist tööd teinud. Kui tootmises iga laujupi puhul tööline eraldi arvestama hakkaks oleks see märkimisväärselt kulukam kui see ülejäägi tekitamine. Üldjoontes aga peaks teadlane teadma, et sarnast olukorda tuleb lahendada hoopis teistmoodi - töötajale antakse selged instruktsioonid, mida teha kui lauajupp on 1,5 m pikk ja mida teha teiste pikkuste puhul. Muideks, arvestama peab ka lõikamisel tekkivat materjali kadu, proua-preili "teadlane".
12. juuni 2016, 10:54
mu tuttava jutuga, kes küsis Maxima poes: palun, mulle neljandik pitsat. Mida? Neljandik pitsat. Mis see neljandik on, ega ma matemaatika tunnis ei ole. Tuttav selgitas, et lõikad pitsa pooleks ja siis veel pooleks. Ei mingit arusaamist. Siis keegi järjekorrast ütles, et see on veerand. Õnneks sellist sõna oli tütarlaps kuulnud. Tegemist oli ikka eesti tüdrukuga, mitte lätlanna või venelannaga.
12. juuni 2016, 16:06
aga, kas see tuttav ise Maximasse tööle läheks? Päev läbi letis olles on täiesti reaalne, et kõiki tervameelsusi kohe ei taipa. Kui see tuttav nii haritud oli, miks siis ei seletanud mida soovis?
11. juuni 2016, 18:54
vastuseks niipalju, et kui praegu visatakse klassi nelikümmend õpilast ja ühe vitsa järgi õpetatakse, on see jama. Iga õpilasega peab individuaalselt tegelema, leidma üles tema närgad ja tugevad küljed ja siis tugevaid külgi hakata lihvima. Vaid nii ja ni, ainuisikuliselt õppetööle pühendudes saame me kvaliteet hariduse. Enne kui seda ei toimu, on selline jama edasi, nagu praegu see on.
12. juuni 2016, 12:04
Käisin nn eliitkoolis (30 a tagasi). Meil oli 37 õpilast klassis. Kellelegi ei tehtud erandeid. Kui ei oska - kaks sisse. Oma mure, kuidas hinde parandad ja kooli lõpetad. Mingit eraldi õpetamist ei olnud, ei tulnud kellelegi mõttessegi sind kättpidi teadmiste juurde talutada. 8. klassis oli omal jama matemaatikaga, täitsa kahe seis. Lihtsalt paarist asjast ei saanud kohe aru. Sõbranna aitas. Keska lõpus sain matemaatika eksamil 5. Ikka ise tuleb pingutada. Elus ei taluta sind keegi kätt hoides tasuva töö ja hea elu juurde.
11. juuni 2016, 18:07
Kutseharidust ei tasuks maha teha. Lollimad vennad langevad esimesel aastal välja. Läbisin selle kadalipu peale keskkooli lõpetamist. Kuradi raske oli võrreldes gümnaasiumiga. Ilma keskkooli baasita ma ei oleks ilmselt hakkama saanud. Noorel inimesel soovitaks töö otsimise asemel teha oma firma, sest olenemata haridustasemest sülitavad 90% tööandjatest teie peale ja mõnitavad sandikopikatega. Rikkaks ei pruugi saada, aga vähemalt oled iseenda peremees.
11. juuni 2016, 14:08
Kool ongi meil liiga pealesunnitud ja kohustuslik.
Raske on hinnata seda, mis muidu käes.
Raske on hinnata seda, mis muidu käes.
11. juuni 2016, 13:51
kari suvalisi tobedusi kohe kindlasti ei ole laulusõnades!
11. juuni 2016, 13:28
on siiski vaja üldteadmisi kõigest, kui ei viitsi õppida, minge ametialasesse kooli, saate eriala ja see ongi teie piir.
11. juuni 2016, 13:38
Meid ongi riigile koige rohkem vaja, keegi peab ju neid , kes ainult oppivad, sotsiaalselt kindlustama.
11. juuni 2016, 13:50
Kulla, rumal inimene, igas koolis õpitakse, ja eriti veel kutsekoolides, kus ka tavakiilo materjale. Ilmselt oled inimene, kes arvab, et müüjad on need, kes mujal läbi ei löö!
11. juuni 2016, 14:11
Soome koolides et õpita igasugust jama põhikoolis.Vaid seal õpitakse ametikoolis neid raskemaid
11. juuni 2016, 13:28
Iga inimene võiks oma võimeid kriitiliselt hinnata, polegi vaja gümnaasiumi trügida. Ametikoolist saab väärt ameti!
11. juuni 2016, 13:19
Selle asemel, mida tõesti eluks vajalik pole, ülesanne vms. teema võiks selle asemel tugevdada õpilaste tugevamaid pooli, et viiks edasi oma tugevama poole. Aega jääks rohkem õppimisele ja nendele teemadele, mis rohkem vaja läheb. Edaspidi, kellel pakub huvi tõesti mingi eriala, kus neid vaja läheb, siis seal võikski neid üleliigseid ülesandeid ja materjali kasutada.
Krt kui ikka inglise keelt ei oska, ja teised ained on õpitavad ja tugevad pooled, kas ma siis pean tõesti oma tunnistuse ja oma haridustee ühe või kahe aine pärast katki jätma? Pean tuupima tundide viisi ühte ainet, mille asemel võiks õppida, midagi olulisemat.
Mul omal keelte pärast jäi 12 poolikuks, kui ikka ei mõisa, siis ei mõista. Ainult sõnadetöödega ja lugemisega lõpule ei jõua. Need olid ainult teemad, mille ma reaalselt suutsin ära õppida. Aga mitte iial peast jutustama, läbi lugema 5 lk teksti ja selle veel võõrkeeles ära jutustama. Ma oleks pidanud reaalselt sõna-sõnalt selle teksti pähe tuupima ja ette laulma, et ma oleks osanud seda ette kanda. See pole reaalne.
Krt kui ikka inglise keelt ei oska, ja teised ained on õpitavad ja tugevad pooled, kas ma siis pean tõesti oma tunnistuse ja oma haridustee ühe või kahe aine pärast katki jätma? Pean tuupima tundide viisi ühte ainet, mille asemel võiks õppida, midagi olulisemat.
Mul omal keelte pärast jäi 12 poolikuks, kui ikka ei mõisa, siis ei mõista. Ainult sõnadetöödega ja lugemisega lõpule ei jõua. Need olid ainult teemad, mille ma reaalselt suutsin ära õppida. Aga mitte iial peast jutustama, läbi lugema 5 lk teksti ja selle veel võõrkeeles ära jutustama. Ma oleks pidanud reaalselt sõna-sõnalt selle teksti pähe tuupima ja ette laulma, et ma oleks osanud seda ette kanda. See pole reaalne.
11. juuni 2016, 13:17
väga suur osa koolis õpitut pole mulle iial vaja läinud. Lihtsalt koolisüsteem on mäda. Vaja kooliroformi ja uusi õpimetoodikaid.
11. juuni 2016, 13:15
Muidugi on tore loll olla. Eriti meeldivad taolised inimesed nendele. kes on võimu juures
11. juuni 2016, 13:03
Aju on midagi internetitaolist... Seal peaks olema kõike, et vajadusel sealt (seoseid) leida ja kasutada. Probleem on selles, et mälu kasutamine ja treenimine mõtlemiseks on ka omaette oskus, mida tuleb osata. Tõsi- kõiki fakte ei ole vaja kuid loogiliseks mõtlemiseks aluseks olevaid fakte on vaja teada ja mälu need fikseerib, ilma meie teadmata ning vajalikul hetkel otsib-lükkab need välja. Aju toitmine (sõna otseses mõttes- õigete toitelementidega varustamine läbi korraliku seedimise lapsepõlvest, ärge naerge! ) kui ka siis selle treenimine - rakendamine mõtlemise-analüüsi-otsuse protsessis on unustatakse. Lisaks on inimesed väga erinevad mäluprotsessi kujundamisel, sh. õppimise protsessis. Seda peaks arvestama koolis. Ühel on kuulmise, teisel nägemise vms kaudu talletamise oskus. Nii tekibki ka vale arvamus vajalikkusest. Nüüd siis veel ka see "pöidlamälu" ülehindamine. Huvitav, kes neid arvuteid (nii materjali kui tarkvara) teevad? Kuidas nemad targaks on saanud, kui ei oska seosesid näha?
11. juuni 2016, 12:57
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
11. juuni 2016, 13:04
pussakad ja kasvõi rotid on väga head õpilased - kasutatakse laboris teadustööks.
11. juuni 2016, 13:17
rotid ikka selleks teadustöös, et nad sigivad meeletu kiirusega. saab kohe näha, mis mingi katse järglastele teeb.
11. juuni 2016, 13:44
Rott on muuseas tema pisikest ajumahtu arvstades väga intelligentne elukas.
11. juuni 2016, 12:57
See "ajutreenimine" koolis arendab mõtlemisoskust, peamiselt treenib mälu. Muidugi on seda vaja. Aga mõtteprotsessi kasutades pole võimalik midagi uut luua. Taipamise osakaal on tahaplaanile jäetud. Kas niisama või teadlikult...ei tea
11. juuni 2016, 13:44
Teadlikult, ikka teadlikult. Haridussüsteemi hävitamine on otse loomulikult reptiloidide vandenõu! :D
11. juuni 2016, 12:53
Vanal ajal sai laps külakoolist 6 klassi, lugemine ja rahalugemine selgeks ja ellu. Tänapäeval võiks seda ratsionaalset õpetamist taaselustada, siis oleks laste elu lihtne ja poleks vaja mõelda, et miks? ja miks?
11. juuni 2016, 13:17
Mul vanaema oskab 4-klassilise haridusega kolmes keeles ilma vigadeta kirjutada. Rääkimisest kõnelemata.
11. juuni 2016, 12:35
ja kõigel ongi seos. kui sa neid seoseid ise ei näe, siis on see sinu probleem.
kui paljud õpivad asju siis, kui neist aru saavad. seda just täiskasvanud. nad on siis nii küpseks saanud, et oskavad mõelda ja näha. lapsed... kahjuks alati ei oska.
ja sellepärast ongi kooliharidus vale. igaüks peaks igas klassis olema nii kaua, kuni asja selgeks saab ja siis edasi liikuma. olgu siis esimeses klassis kolm või viis aastat. aga mõistus peab olema arenenud, et mõistaks asju.
kui paljud õpivad asju siis, kui neist aru saavad. seda just täiskasvanud. nad on siis nii küpseks saanud, et oskavad mõelda ja näha. lapsed... kahjuks alati ei oska.
ja sellepärast ongi kooliharidus vale. igaüks peaks igas klassis olema nii kaua, kuni asja selgeks saab ja siis edasi liikuma. olgu siis esimeses klassis kolm või viis aastat. aga mõistus peab olema arenenud, et mõistaks asju.
11. juuni 2016, 12:49
seoseid luuakse õppimise käigus ... õpetada tuleb asju nägema erinevatest vaatepunktidest.
Õpetaja ei ole amet või positsioon vaid seisund!
Õpetaja ei ole amet või positsioon vaid seisund!
11. juuni 2016, 13:06
Ja kui keegi laps peaks lugema 12:35 kommentaari, siis tekib tal suur küsimus: koolis õpetatakse, et lause algab alati suure tähega, siin algavad aga kõik väikesega. Kes valetab?
11. juuni 2016, 12:20
Milleks, milleks? Aga loomulikult selleks, et oma ajukest treenida. Suurem osa on tõesti selline tarkus, mida vaja hiljem elus ei lähe, kuid vähemasti on aju treenitud ning inimene oskab mõelda. Nii lihtne see ju ongi ;)
11. juuni 2016, 12:52
ei treenita tuupimisega ... vaid seostega .. luues tervikut. Ja see on terve metoodika.
Tuupimisega võid arendada oma sihikindlust ja luua endas viha ning vastikust kuid sa ei saa targemaks ... seosetud infokillud on kui ballast, mis sinu aju hakkab koormama.
Tuupimisega võid arendada oma sihikindlust ja luua endas viha ning vastikust kuid sa ei saa targemaks ... seosetud infokillud on kui ballast, mis sinu aju hakkab koormama.
11. juuni 2016, 12:17
Kui juba enne koolitee algust oleks selge kes sinust saab , siis võiks veel kuidagi aru saada sellest , et koolis on ülearuseid aineid aga kuna keegi meist ei tea milliseid võimalusi pakub , siis on kõik vajalik. Näide elust enesest : ehitusplatsil maha märgitud objekti täisnuksuse saavutamiseks on vaja teada Pytagorase teoreemi , aga kuna töö teostaja oli koolipingis arvanud , et milleks mingi täisnurkse kolmnurga valem , jäi tal see tegemata. Nii on lood.
11. juuni 2016, 12:29
Kui töö teostaja koolipingis arvas, et tal ei lähe Pythagorase teoreemi vaja, siis see talle sel hetkel, kui seda õpiti, nagunii meelde ei jäänud. Kui jõuab kätte hetk, kus talle on seda teoreemi reaalselt vaja, saab ta selle hõlpsasti üles leida, kasvõi internetist.
11. juuni 2016, 12:32
Aga kui ta ei tea, et selle valemi nimi on Pythagorase teoreem? Kuisas ta siis leiab?
11. juuni 2016, 12:48
juhaidii seda teoreemi on 20 a jooksul vaja läinud kord
11. juuni 2016, 12:55
tereemi ei läha vaja vaid selle seoseid ... ma ei tea seda teoreemi kuid kasutan 30-40-50 lihtsat põhimõtet, mis ehitusel teab iga üks (minu birgaadis ja mitte koolipingist vaid üks vana meister ütles "teeme nii!")
11. juuni 2016, 11:46
Näen juba 20 aastat unes õudukaid kuidas mates eksamil põrun(no tegelikult sain tugeva kolme, aga ju siis too õppimisprotsess oli piisavalt traumeeriv).
11. juuni 2016, 11:40
Haritud inimese üks tunnuseid on silmaring. Ja seetõttu on vaja kokkupuutuda ka kõige sellega, mida elus vaja pole. Kes leiab, et koolis õpitu on kasutu, neile peaks looma võimaluse õppida amet. Haridust hakati ju kunagi andma selleks, et inimesed, kes tahavad teada, saaksid teada. Haridussüsteemis peab olema võimalus jätta ennast teadmistest ilma ( see siis ka peab olema vanemate otsus). Et lugemine selgeks, arvutamine ka ja rohkem polegi vaja kui inimene ei kavatse ühtegi raamatut elujooksul lugeda ja elada abirahadest. Kooli ei peaks sattuma need, keda koolisõpitud vaja pole.
11. juuni 2016, 11:58
silmaringi saab ka teisiti avardada ... ja oluline alati seoste loomine reaalse-füüsilise maailmaga. Inimene ei vaja lihtsalt infohulka vaid oskust olla igaks uueks olukorraks valmis - pidevas arengus. Vajalik ka alusbaas- väärtused - millele kogu infobaas toetub ja millelet tehakse otsuseid-valikuid.
11. juuni 2016, 12:15
Mina naiteks oppisin geograafia eksamiks pahe kui palju kanu, sigu jne sotsmaades on. Meeletu aeg laks oppimisele- kas see kaib sinu arust "silmaringi" alla? Aga sellist jura sai vaga palju opitud. Selle asemel oleks voinud olla projektid, meeskonnatoo arendamine ja isegi ujuma oppimine oleks kasulikum olnud. Peame ennast vaga tarkadeks ja haritud inimesteks kuid siiski oleme uhed onnetumad maailmas?! Uks pohjus ongi just selles- maast madalast korrutatakse koolis, et ainuke tahtis asi on ulikool. Tegelikult on ju sellest palju tahtsamad suhted ja normaalne narvisusteem.
11. juuni 2016, 12:31
lo*l on ikka l*ll olla! seda enam, et siiani pole sellest aru saanud. Kaastunne!
11. juuni 2016, 13:03
No kumb on meie seas nuud lollim, kas Mall vōi to: Mall? Mina arvan, et ikka to: Mall palju lollim. Rumalad oleme kōik, sest seda paris ōiget haridust pole me keegi saanud.
11. juuni 2016, 17:11
Ei ole ise ega ka paljud teised sellest aru saanud. Muide, opetan Inglismaal inglise keelt.
11. juuni 2016, 12:40
valides "võimaluse jätta ennast teadmistest ilma " peavad lapsevanemad mõtlema ka sellele, et tulevukus ei maksa riiki süüdistada laste ( ja ka enda) halvas käekäigus.
Ükski RIIK ei vaja harimatuid ja arenemisvõimetuid kodanikke!
Ükski RIIK ei vaja harimatuid ja arenemisvõimetuid kodanikke!
11. juuni 2016, 13:00
teadmised ei võrdu tarkusega.
Info ei aita sind, kui sa sellest aru ei saa -tuleb näha tervikut, et teha valik mis on tark ... saades samas aru iga pisiasja mõjust.
Silmaring ei laiene tuubitust vaid põnevusest teada saada - olla põnevil uuest ja avatud sellele.
Kui koolis õppimine ei tekita huvi ja põnevust - ei looda ka väärtuslikke seoseid ja saada teadmisi, mida edaspidi elus rakendada.
Info ei aita sind, kui sa sellest aru ei saa -tuleb näha tervikut, et teha valik mis on tark ... saades samas aru iga pisiasja mõjust.
Silmaring ei laiene tuubitust vaid põnevusest teada saada - olla põnevil uuest ja avatud sellele.
Kui koolis õppimine ei tekita huvi ja põnevust - ei looda ka väärtuslikke seoseid ja saada teadmisi, mida edaspidi elus rakendada.
11. juuni 2016, 11:10
oh miks pidin saama keskkoolis ühtesid siinuste ja tangensite pärast? Parematel päevadel sain trigonomeetrias kahtesid. Mille nimel? Mida see mulle andis peale räbala enesetunde, peavalu ja teadmise, et olen teistest lollim? PS humanitaarainetes olin oma klassi parim. Saan varsti 50, elu sees pole trigonomeetriat vaja länud, aga väga eredad mälestused sellest on jäänud.
11. juuni 2016, 11:50
sellega treeniti su aju, selleta poleks sinu humanitaarainetele vastuvõtlik aju nii hea kui praegu...
11. juuni 2016, 12:00
Tuupimine ei treeni mitte midagi peale lühiajalise mälu.
11. juuni 2016, 12:06
Treening treeningu pärast ei vii elus kuhugile.
11. juuni 2016, 13:03
kui sa tead Täpselt, mida-kuidas ja miks - see on täppisteadus, et üle ei treeniks ... palju meile neid haigeid inimesi juurde vaja on???
Trenni jaoks on vajalik ka hea kogemustega treener, kes sind tunneks (võid ka ise olla, kui sul on hea distsipliin).
Trenni jaoks on vajalik ka hea kogemustega treener, kes sind tunneks (võid ka ise olla, kui sul on hea distsipliin).
12. juuni 2016, 02:31
mõtestatult ja sisuliselt, üksnes vormi pärast suudavad seda teha vaid kõige tugevamad. Kutseliste Õpetajate väärtus seisnebki ju selles, et nad hoiavad laste silmad säramas ja ei tambi maha uudishimu maailma vastu - õpihimu!
11. juuni 2016, 13:21
trigonomeetria on väga loogiline asi. vägagi.
12. juuni 2016, 12:11
no siinuste ja tangensite seoseid tuupida? See peab ikka päris rumal olema. Puhas loogika ju, need seosed.
11. juuni 2016, 11:01
Kuidas see Ivo kusagil 80-ndatel koolivärgist lauliski? Et igasugust pudipadi pähe tuleb taguda meil koolis. Seda muidugi. Kuid seda peamist elutarkust, et kuidas õiget partnerit leida ja toda rahuldada, seda tagurlik ja valevagast religioonimoraalist läbi imbunud kooliprogramm kahjuks ei sisalda.
On muidugi üksikuid noorepoolseid õpetajaid-entusiaste, kes eraviisiliselt, fakultatiivselt ka seda kunsti lastele õpetavad. Õpetajaid suure algustähega. Kuid need on langenud moraalijüngrite vihaste rünnakute ning kättemaksu all. Eriti just USA-s, seal saadetakse need aastakümneteks trellide taha. Alles paari päeva eest lugesime noorest 24-aastasest õpetajannast, keda ähvardavat kogunisti kuni 99 aastane vangistus!
On muidugi üksikuid noorepoolseid õpetajaid-entusiaste, kes eraviisiliselt, fakultatiivselt ka seda kunsti lastele õpetavad. Õpetajaid suure algustähega. Kuid need on langenud moraalijüngrite vihaste rünnakute ning kättemaksu all. Eriti just USA-s, seal saadetakse need aastakümneteks trellide taha. Alles paari päeva eest lugesime noorest 24-aastasest õpetajannast, keda ähvardavat kogunisti kuni 99 aastane vangistus!
11. juuni 2016, 10:32
Paneks kinni WaEnLase JA DEM- EntsUSE taLLe TeeX! Minu RõduKas- Tis oLis 2 korralikku SaksA MARKA: Ise leidsin vist 1 aasta enne 1.klassi!
11. juuni 2016, 10:11
meid elus aitab ärivaim
ja toidab libe keel
eks koolitarkust tuupida
ka hiljem jõuab veel :D
ja toidab libe keel
eks koolitarkust tuupida
ka hiljem jõuab veel :D
11. juuni 2016, 09:38
mida rohkem tead, seda raskem elu, eriti kui oled mõtlemisvõimeline mitte mingi tuupur.
11. juuni 2016, 12:35
aga kes on öelnud, et elu peab kerge olema? Ikka raskusi ületades huvitavama elu poole, muidu tekib liiga palju neid "kerget elu" elavaid ja igavusest pudeli põhja vaatajaid!
11. juuni 2016, 09:02
9 aastat koolis kāinud ja lōpetanud 8 klassi, sellest taitsa piisab.
11. juuni 2016, 13:22
ma arvan, et sulle oleks ka kolmest klassist piisanud.
11. juuni 2016, 09:00
Diferentsiaalvõrrandid ei ole gümnaasiumi ainekavas. Kui sa juba dif.võrrandied õpid, siis oled sa mingil põhjusel matemaatikaga tihedalt seotud valdkonna valinud ja siis sa enam ei küsi, milleks mulle see. Ja kui oleks koolis paremini õppinud, siis oleks praegu ka targem ja ei arvaks, et kõik on vale ja ebaoluline. Kui sa koolis ei õpi, siis sa ei teagi, mis olemas on ja sa ei oska oma valikuid teha. Seega tuleb ikka ninaots vägisi piima sisse suruda, et teks, mis maitse asjal on.
Meie haige nutitelefonipõhine haridus on see, mida peaks kritiseerima ja arvustama. Sest see on täiesti õudne, milline ajude mahamängimine käib.
Meie haige nutitelefonipõhine haridus on see, mida peaks kritiseerima ja arvustama. Sest see on täiesti õudne, milline ajude mahamängimine käib.
11. juuni 2016, 09:56
Kui sa tuupimise asemel oleksid mõtlema õppinud, siis saaksid aru, et suurem osa koolis õpetatavast on ülearune ballast. Samas elu jaoks olulisi asju tõesti ei õpetata.
Meie koolisüsteem on välja kasvanud paarisaja aasta tagusest üldharidusest, mille eesmärk oli toota käskudele alluvat tööjõudu.
Kahjuks ei ole õpetuse sisus midagi muutunud, aja jooksul on ainult pähe tuubitavat pahna juurde kuhjatud.
Sisuliselt ei ole vahet kunagisel pühakirja pähe õppimisel ja tänapäeva keemia/matemaatika valemite tuupimisel. Õpitava ja reaalse elu side puudub, valemeid tuubitakse pähe ainult selleks, et eksam/kontrolltöö ära teha ja siis unustada.
Kui küsida õpilase käest, kas ta saab aru, kus ja mille jaoks mõnd valemit kasutada, siis ta reeglina ei oska midagi öelda- sest keegi pole sellest iitsatanudki. Kõige vähem aineõpetaja.
Meie koolisüsteem on välja kasvanud paarisaja aasta tagusest üldharidusest, mille eesmärk oli toota käskudele alluvat tööjõudu.
Kahjuks ei ole õpetuse sisus midagi muutunud, aja jooksul on ainult pähe tuubitavat pahna juurde kuhjatud.
Sisuliselt ei ole vahet kunagisel pühakirja pähe õppimisel ja tänapäeva keemia/matemaatika valemite tuupimisel. Õpitava ja reaalse elu side puudub, valemeid tuubitakse pähe ainult selleks, et eksam/kontrolltöö ära teha ja siis unustada.
Kui küsida õpilase käest, kas ta saab aru, kus ja mille jaoks mõnd valemit kasutada, siis ta reeglina ei oska midagi öelda- sest keegi pole sellest iitsatanudki. Kõige vähem aineõpetaja.
11. juuni 2016, 12:03
Selle kohapealt olen nõus, et kõigel mida õpetatakse, peaks ka reaalse eluga alati seos olema, ja seda juba õpetamise käiguski - et noored saaksid kohe aru, milleks mida kasutatakse või vaja läheb. Artiklit lugedes üllatas mind aga see, et juba kolmandale klassile õpetatakse füüsikat... Näib tõesti, et aina rohkem taotakse noortele teadmisi, kuid ainult teadmistest pole kasu, kui puudub teadmine, kuidas midagi reaalses elus kasutada.
11. juuni 2016, 14:12
Kõigel, mida õpetatakse, on seos reaalse eluga. Kõik "õpilaste kiusamiseks" väljamõeldu on kunagi mõeldud ja uuritud reaalse elu vajadustest lähtuvalt.
Kui koolis õpitut vaja pole läinud, see johtub igast indiviidist eraldi. - Oled mingil alal lihttööline ja tõesti võib juhtuda, et isegi enamikku õpitust pole sulle vaja läinud aga see ei tähenda ometi, et sinu klassikaaslastele samuti pole kõike seda vaja läinud mis sulle.
Algharidus annab baasi gümnaasiumihariduse omandamiseks, gümnaasium haridusbaasi ülikooli jaoks. Kõik koolid annavad samas baasi ameti, elukutse omandamiseks ja ei ole kooli süü kui geegi gümnaasiumi lõpetamise järel hakkab taksojuhiks ja siis kaebleb, et koolis õpitu oli peaaegu puha jamps, sest seal õpetati asju mida talle vaja pole. Ehk, et mis sa ronisid sinna gümnaasiumi või gümnaasiumist ülikooli kui nüüd töötad poekassas või prügiliinil sorteerijana?
Selge peaks olema, et miks õpetatakse kõike "mittevajalikku" - kõik see "mitte vajalik" avardab-laiendab sinu tulevikuvõimalusi-väljavaateid tulevikus kultuuri- ja majanduseliidi hulka kuuluda. Tark inimene, kui ta on ülikoolis käinud, teab kindlasti öelda, et see või teine asi tuleb gümnaasiumi programmi võtta, et nii mõnedki asjad võiksid enne selged olla kui ülikooli lähed. Eks õigus muidugi, teadus on eelmisel sajandil kiirtempos arenenud ja jätkub kiirenevas tempos - valik on, et kas hakataksgümnaasiumides taset tõstma või tuleb ülikoolides õpiaega pikendada. Arvan, et "mida varem, seda parem"
Kui koolis õpitut vaja pole läinud, see johtub igast indiviidist eraldi. - Oled mingil alal lihttööline ja tõesti võib juhtuda, et isegi enamikku õpitust pole sulle vaja läinud aga see ei tähenda ometi, et sinu klassikaaslastele samuti pole kõike seda vaja läinud mis sulle.
Algharidus annab baasi gümnaasiumihariduse omandamiseks, gümnaasium haridusbaasi ülikooli jaoks. Kõik koolid annavad samas baasi ameti, elukutse omandamiseks ja ei ole kooli süü kui geegi gümnaasiumi lõpetamise järel hakkab taksojuhiks ja siis kaebleb, et koolis õpitu oli peaaegu puha jamps, sest seal õpetati asju mida talle vaja pole. Ehk, et mis sa ronisid sinna gümnaasiumi või gümnaasiumist ülikooli kui nüüd töötad poekassas või prügiliinil sorteerijana?
Selge peaks olema, et miks õpetatakse kõike "mittevajalikku" - kõik see "mitte vajalik" avardab-laiendab sinu tulevikuvõimalusi-väljavaateid tulevikus kultuuri- ja majanduseliidi hulka kuuluda. Tark inimene, kui ta on ülikoolis käinud, teab kindlasti öelda, et see või teine asi tuleb gümnaasiumi programmi võtta, et nii mõnedki asjad võiksid enne selged olla kui ülikooli lähed. Eks õigus muidugi, teadus on eelmisel sajandil kiirtempos arenenud ja jätkub kiirenevas tempos - valik on, et kas hakataksgümnaasiumides taset tõstma või tuleb ülikoolides õpiaega pikendada. Arvan, et "mida varem, seda parem"
11. juuni 2016, 15:41
Olen peale kooli eranditult peaga töötades leiba teeninud, sh. tarkvara arendajana. Ja võin ausalt öelda: koolis õpitust on vaid murdosa vaja läinud. Kaasa arvatud matemaatika, mida võhikud programmeerimise alussambaks peavad, sest arvutid on ju arvutamisega seotud, onju? Tüüpilne asjatundmatute inimeste arvamus.
Samamoodi on praktiliselt kõigi intellektuaalsete aladega- on teatud info, mida töö jaoks vaja, ning seda ei pea mitte peast teadma, vaid seda peab oskama otsida ja seostada. Aga vaat see info otsimise ja seostamise osa on kooli õppekavas ümmargune null. Selle asemel tuleb tuupida omavahel seostamata info jupikesi.
Samamoodi on praktiliselt kõigi intellektuaalsete aladega- on teatud info, mida töö jaoks vaja, ning seda ei pea mitte peast teadma, vaid seda peab oskama otsida ja seostada. Aga vaat see info otsimise ja seostamise osa on kooli õppekavas ümmargune null. Selle asemel tuleb tuupida omavahel seostamata info jupikesi.
12. juuni 2016, 02:44
... no aga KUS EI OLE FÜÜSIKAT? Sama küsimus AJALOO kohta. EESTI KEEL sisaldub nagunii igas AINES.
Ja siit tuleb meie koolisüsteemi 1. puudus - ELU ja ÕPITAVA jagab aineteks koolisüsteem. Aga jagada võib ka teisiti, võib ka üldse mitte jagada! Ja seda kõike peaks algusest peale teadma ka laps, ehk teisisõnu - baasaine peaks olema ARUTELU, sest ainult seeläbi inimene mõtleb, suhtleb, otsib ja nii see ÕPPIMINE ju oma parimal viisil käibki!
Ja siit tuleb meie koolisüsteemi 1. puudus - ELU ja ÕPITAVA jagab aineteks koolisüsteem. Aga jagada võib ka teisiti, võib ka üldse mitte jagada! Ja seda kõike peaks algusest peale teadma ka laps, ehk teisisõnu - baasaine peaks olema ARUTELU, sest ainult seeläbi inimene mõtleb, suhtleb, otsib ja nii see ÕPPIMINE ju oma parimal viisil käibki!
12. juuni 2016, 11:10
see on tõesti kummaline, et nutitelefonide tulek ei ole õpetanud noori interneti kaudu vajaminevaid teadmisi otsima. Ülikoolis on pidevalt probleem, et ei osata võtmesõnu kasutada ja nende põhjal infot leida.
12. juuni 2016, 22:48
ma öpetan htekel oma 8-aastasele tütrele lego mindstromis programmeerimist - ja seal läheb matemaatikat ikka vaja küll... et aru saada et ringis on 360 kraadi, vöi kuidas reageerida x sensori poolt antud nähu peale. Ja endalgi on programeerimise juures läinud vaja nii matemaatika- kui ka statistika-teadmiseid. Tösi küll, mitte programmeerimise kui selle töttu, vaid rakenduste vajaduste töttu. ütleme nii, et kui hakkaksid mingit image-recognition programmi kodeerima ja seda optimeerima, siis matemaatika mööda külgi maha ei jookse... :P Ja neid vajalikke valemeid ikka niisama otsima ei hakka, kui ennem nendest midagi koolis öppinud ei ole...
11. juuni 2016, 14:08
Olgu, osa on neid, kellele tõesti haritus on tülinaks, sest tema vanemate soov on, et tast saaks suvaline töömesilane. Seame siis kastisüsteemi paika ja oleme rahul, et on haritud ja harimatud, on neid, kes teavad mis on Pythagorase teoreem ja neist saavad siis juhtivtöötajad ja on neid, kelle matemaatikakursus lõpeb liitmise ja lahutamisega ning nemad teevad siis koristusspetsialisti tööd. Kahju on muidugi nendest lastest, kellel võivad olla unistused saada harituks aga nende vanematel puudub haridus ja haritus, et seda mõista..
11. juuni 2016, 15:45
Palun püüdke aru saada, et tuimal tuupimisel ja allumisel baseeruv "haridus" on just nimelt see, mis toodab suvalisi töömesilasi. Inimkonda viivad edasi mitte tuupurid, vaid need, kes on suutnud massihariduse hakklihamasinast hoolimata oma julguse, uudishimu ja õppimisvõime säilitada.
11. juuni 2016, 15:48
Ah et teoreemi teadmine teeb inimesest juhtivtöötaja?
Kulla kodanik, teie nürimeelsus on lausa taevani kisendav. Ja veame kihla, et koolis olite igavesti usin tuupur?
Kulla kodanik, teie nürimeelsus on lausa taevani kisendav. Ja veame kihla, et koolis olite igavesti usin tuupur?
12. juuni 2016, 01:21
naljakas on see, kui kõrgharidusega tööotsia tuleb vestlusele nö. kahemehest ettevõtja juurde
12. juuni 2016, 02:55
sest teemas "särasilmne õppimine" on MUUTUJAID palju enam. MIDA õppida, KUIDAS seda teha, otsustavad VANEMAD; järelikult kaasab esmaklassiline koolisüsteem ka nemad. Ja mis peatähtis - väga palju määrab ju ÕPILANE ISE. Ja see viimane teebki asja keeruliseks - süsteemis, mis hoiab uudishimu sära lapse silmades, peab valitsema TASAKAAL õppe ühetaolisuse ja isiksusliku vahel.
KOMMENTAARID (79)