Inimesed

Ellen Niit oli erakordne vanaema, kes lubas süüa neli jäätist päevas (15)

Sirje Rattus, 11. juuni 2016, 06:00
HÜVASTI, ELLEN! Armastatud kirjanik saadeti eile keskpäeval viimsele teele Tallinnas Jaani kirikust. Kirstu kandjate seas olid kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev, Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg ja Indrek Tarand. Uksest väljuvad Niidu pojad Eerik-Niiles Kross (vasakul koos abikaasaga) ja Märten Kross. Foto: Teet Malsroos
"Ellen Niiduga kasvavad üles kõik eestlased – ta on osa meie kasvamise loost," lausus president Toomas Hendrik Ilves kaasa sõnad armastatud kirjanikule, kes saadeti eile keskpäeval Tallinnas Jaani kirikust viimsele teele. Ilves kasvas enda sõnul üles Elleni "Rongisõitu" lugedes, nagu kasvasid Elleni luuletuste keskel üles ka kirjaniku enda lapsed. "Jää hüvasti, Ellen Niit!"

Peale presidendi ja pere oli armastatud lastekirjanikku tulnud ära saatma kultuurieliit – kirjanikud Aino Pervik, Mats Traat, Teet Kallas, Paul-Eerik Rummo, Viiu Härm, teatrimees Arne Mikk, professor Mihhail ­Lotman, perekond Tarand ja paljud teised.

HEAD SOOVID: Ellen Niidu mälestusraamatusse kirjutasid viimased head soovid ka ­lavastaja Arne Mikk ja ­kirjanik Mats Traat. Foto: Teet Malsroos

Samal teemal

Ellenit meenutati mitte ainult kui kirjanikku, vaid ka kui hoolivat ja hoolitsevat ema ning vanaema. Praost Jaan Tammsalu vahendas ärasaatmistalitusel Elleni laste – Maarja Unduski, Eerik-Niiles Krossi ja Märten Krossi – ning lastelaste muljeid ja mälestusi.

"Ema õpetas seisma hea eest, isegi kui see on ebamugav. Ta hindas inimestes "tahedust". Pugemise ja trügimise suhtes oli ta väga kriitiline," meenutasid lapsed. Lastelaste sõnul oli Ellen aga erakordne vanaema, kes lubas neil vastuväideteta süüa neli jäätist päevas.

Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, hilisem kodanikunimi Ellen Kross) sündis 13. juulil 1928. aastal Tallinnas ning suri 30. mail 87aastasena. Ta maeti Rahumäe kalmistule abikaasa, kirjanik Jaan Krossi kõrvale.

Ellen Niidu ärasaatmine. Foto: Teet Malsroos

Ellen on kirjutanud peamiselt lasteluuletusi. Ta tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit" 1971 "Suur maalritöö" ning 1979 "Krõlliraamat". 90ndatel tuli veel mitu värsivormis Krõlli lugu.

Ellen Niit kirjutas ka lasteproosat – ta on kinkinud meile "Pille-Riini lood", "Triinu ja Taavi jutud" ning palju muid toredaid südamlikke lugusid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee