VASTUOLU: Lavastaja Madis Kalmetit köidab «Vannutatud neitsites« ennekõike maailm, kus teravasse konflikti on sattunud humanistlik ja demokraatlik ilmavaade ning vägivaldne fanaatilis-religioosne islamistlik radikalism.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
11. juuni 2016, 06:00

Lavastaja Madis Kalmet: Albaania kultuurikonfliktid haakuvad Eestiga üllatavalt hästi

"No kas meie ühiskonnas ei ole praegu piisavalt kaklemist selle üle, milliseid pere- ja muid põhiväärtusi me peaks hindama?" küsib Albaania pereelu käsitleva uuslavastuse "Vannutatud neitsid" lavastaja Madis Kalmet retooriliselt.

"Minu meelest on lääne ühiskonnas mõtlemisviis nihkunud üha sinnapoole, et tähtis pole niivõrd perekond, kui just üksikisik ja tema õnn.

Selles loos ja minu meelest ka esimese Eesti aegu oli vastupidi, ennekõike oli tähtis perekond," toob Kalmeti ühte peategelast kehastav Kaie Mihkelson välja vaid ühe tahu, mis Oleg Mihailovi näidendisse on sisse kirjutatud.

Samuti keskset rolli mängiv Ülle Kaljuste märgib aga, et näidendi üks läbivaid teemasid on see, et kui mehed teevad naiste elu hulluks, on see hirmus, aga kui naised hakkavad maailmaasju ajama ilma meesteta, läheb maailm ikka päris uppi.

Vannutatud neitsid on naised, kes vannutatakse meesteks ning seda tehakse juba sajandeid. On kaks põhjust, miks Albaanias naised meesteks hakkavad: esiteks kanun ehk käitumiskoodeks, mis sätestas ühiskonnakorralduse reeglid.

Kanuni järgi on naine mehe omand ja tal on väga vähe õigusi – naised ei tohi oma majapidamist juhtida, maad osta, hääletada, paljusid ameteid pidada, kindlatesse hoonetesse siseneda, perekonna varandust pärida, aga ka näiteks suitsetada, alkoholi tarbida, muusikat teha ega käekella kanda.

Neitsiks tuli jääda surmani

Näidendi lavastaja Madis Kalmet rõhutab, et kuigi näidendi tegevus toimub Albaanias ja avab vaatajale harukordse Albaania kultuuritraditsiooni, kus oluline koht on vannutatud neitsitel, haakub temaatika üllatavalt ka läänes ja Eestiski toimuvaga.

Foto: PEREVÄGIVALD ALBAANIA MOODI: Onu Kiti (Kaie Mihkelson) ja Ülle Kaljuste (Peuta).(Teet Malsroos)

"No kas meie ühiskonnas ei ole praegu piisavalt kaklemist selle üle, milliseid pere- ja muid põhiväärtusi me peaks hindama?" küsib Kalmet retooriliselt.

"Rääkimata usuvaidlustest kogu Euroopas, mis tähendab fundamentalistliku islami ja demokraatliku ühiskonna kokkupõrget. Väga hästi on teada, kuidas radikaalid nõuavad ka meie ühiskonnas mõne n-ö traditsiooni ülimat austamist või muidu võivad nad füüsiliselt sekkuda.

Samas kui liberaalsema maailmavaatega inimesed üritavad kaitsta vähemusi – olgu need siis seksuaalvähemused või füüsiliselt nõrgemad inimesed.

Praegu on päris tugevad konfliktid õhus nende teemadega ning see lugu otseselt näitabki, kuidas oma perekonna sees minnakse konflikti mõtlemislaadilt: kuidas peab elama, milliseid väärtushinnanguid peab säilitama ja kas need on inimlikud.

Selles mõttes väga nüüdisaegne lugu. Meil on väga palju grupeeringuid, kes hakkavad praegu tõestama, missugune on kõige õigem elutõde ühele eesti inimesele, meil on palju tekkinud ideoloogilisi rühmitusi ja isegi parteisid, kes üritavad näpuga viibutades öelda, kuidas me elama peame," märgib lavastaja.

"Põnev on minule selle näitemängu juures see, et maailm ongi teatud mõttes sajandeid vanade uskumuste ahelas, kus põrkutakse humanistliku nüüdismaailmaga."

Vannutatud neitsi ei saanud enam tagasi naiseks pöörduda, sel juhul ähvardanuks teda surm. "Üks põhjus, miks naised tahtsid saada vannutatud neitsiteks, on see, et nad ei tahtnud elada surnud vanglarežiimis, nad said endale kõik mehe õigused."

Tirana äärelinna perekonna lugu

Oleg Mihailovi «Vannutatud neitsid» on valustraagiline, kuid samas puhastavalt helge perekonnadraama.

Näidendi tegevus toimub meie päevil Albaania pealinna Tirana äärelinnas, mis ei ole piltpostkaartide turistide Tirana, vaid karm, halastamatu, reaalne linn, kus üks perekond võitleb oma argipäevas õnne ja parema tuleviku eest.

Tragikoomiliselt, isegi groteskselt põrkuvad tänapäeva maailma tavad ja harjumused aastasadu vanade traditsioonide ja tabudega.

Näidendi teemad on üllatavalt aktuaalsed maailmas, kus on praegu teravasse konflikti sattunud humanistlik-demokraatlik ilmavaade ning vägivaldne fanaatilis-religioosne islamiradikalism.