"Mul on olnud siin kaks kuud väga tore olla," lisas ta malbelt. Põhjuseks, miks Kangur oma 60 aasta juubelit Tartus tähistas, oli roll lavastuses, kus tema kehastada oli kirjanik Karl Ristikivi.

"Ega siin muud põhjust olegi, kui et Ristikivi on mulle eluaeg meeldinud," muigas juubilar. "Kui ma selle pakkumise sain, et võiksin teda Tartus mängida, oli mul hea meel."

Pidukõne lõpuks teatas Kangur, et kõik, kes vähegi tahavad midagi öelda, siis öelgu ja need, kes tahavad hakata napsi võtma, hakaku napsi võtma. Seepeale astus ette Eesti draamateatri juht Rein Oja.

"Olen totras situatsioonis, sest oleme sisuliselt lapsepõlvest saati Guidoga koos teatrit teinud ja nüüd olen piinlikus olukorras, sest millegipärast peab ta sünnipäeva siin, mitte draamateatris" muigas ta.

"Aga koduteatri poolt oli mul kokku lepitud, et Mait Malmsten laulab ja Ülle Kaljuste loeb luuletuse ning Harriet Toompere tantsib, aga praegu jääb see kõik ära. Kuid me kingime sulle pildi, et sa ei unustaks ära, et seal majas on ikkagi su koduteater." Kui siis Ülle Kaljuste õnnitlema asus, kõlas Kanguri suust teatraalselt ootusärev lause.

"Nii, nüüd on Ülle luuletus!" Paus. "Mis oleks jumal ilma sinuta," lausus Ülle. Paus. "Vaikus," lausus Guido pausi katkestades. Seepeale kulges pidu juba juubilari ette antud rütmis. Kes tahtis kõnelda, see kõneles. Kes tahtis napsi võtta, see võttis.

Muusikat pakkus Hedvig Hansoni trio, mille muusikul Andre Maakeril oli ka samal õhtul sünnipäev. Pidu, mille peategelasteks olid lisaks Emajõe suveteatrile ja Guido Kangurile ka mitu teist sünnipäevalist, kestis Tartu Karlova teatris varaste hommikutundideni – pidu lõppes kell viis hommikul.