Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereid (6)

Nimelt väidavad Rootsi Uppsala ülikooli teadlased, et kalapoegadel tekib plastisöömisest isemoodi sõltuvus. Kui meres on suurel hulgal mikroplasti, siis hakkavad tillukesed kalad seda sööma ega pane tavalist toitu – loomset planktonit ehk mikroskoopilisi vähikesi enam tähelegi.

Mikroplastiks nimetavad teadlased neid plastitükke, mis on väiksemad kui 5 millimeetrit. Kõige pisemad nendest on vaid mõne nanomeetrise läbimõõduga.

Mikroplasti tekib ookeanis pidevalt juurde suuremate plastitükkide lagunemisel, kuid oluline osa jõuab maailmamerre hoopistükkis lääne inimeste vannitubadest. Kui oma vannitoariiulit uurid, võid sealt suure tõenäosusega leida päris mitu mikroplasti sisaldavat toodet.

Mikroskoopilisi plastgraanuleid kasutatakse väga sageli koorivates dušiseepides ja näopesugeelides. Neid lisatakse ka hambapastasse, huulepulkadesse ja ripsmetuši koostisse.

Kui pesta pesumasinas mingit sünteetilisest materjalist riideeset, siis eraldub ühelainsal pesukorral umbes kaks tuhat tibatillukest kiutükikest. Ka need jõuavad enamasti merre.

Pisikesed plastitükid lipsavad läbi veepuhastusjaamade filtrite ja jõuavad jõgedesse ning sealt merre. Merebioloogide rehkenduste kohaselt hulbib neid kõigis ookeanides ja suuremad plastipilved hõljuvad rannikute lähedal. Plast eraldab lagunedes mürgiseid aineid ja seda söövad endale sisse kõik loomad.

Rootsi uurijad Oona Lönnstedt ja Peter Eklöv tegid katseid ahvenamaimudega. Kalamarja kasvatati akvaariumites, kuhu oli lisatud eri koguses mikroskoopilisi plastosakesi.

Kõik need peegeldasid looduses valitsevaid tingimusi ja olid sarnased sellele plastihulgale, mida võib leida Rootsi rannikumeres.

Tuli välja, et mida rohkem plasti akvaariumis leidus, seda vähem kalapoegi suutis munast kooruda.

Kui tavalises merevees koorus ahvena marjateradest umbes 96 protsenti, siis plastihõljumiga akvaariumides langes see 81 protsendini.

Need kalakesed, kes maimudena ringi ujusid, hakkasid paraku üsna ebaahvenalikult käituma. Kuigi toitu oli rikkalikult, eelistasid nad neelata plastitükikesi. Lönnstedi sõnul tekitab plast kalades mingil kombel tunde, et nad tahavad seda väga süüa, kuid miks see nii on, pole praegu teada.

"Kaladele jääb mulje, et plast on ihaldusväärne toit, mida nad peaksid suurel hulgal sisse ahmima. See sarnaneb teismelistega, kes topivad end ebatervislikku kiirtoitu täis," sõnas ta. Eklövi kinnitusel on see esimene kord, kus bioloogid on leidnud plasti süüa armastava looma ja see teeb neid väga murelikuks.

Plastilembesed kalalapsed olid ka laisemad ujujad. Nad liikusid vähem ega lasknud end röövkalade lõhnast häirida. Hirm röövloomade ees on kaasa sündinud ja tavaliselt põgenevad ka ülinoored kalamaimud kohe, kui suurema röövkala lõhna tunnevad.

Seepärast korraldasid uurijad korduskatse, kus lõhnaaine asemel pandi suurtesse akvaariumidesse haugid. Eksperiment kinnitas varem nähtut: plasti keskel kasvanud ahvenad söödi neli korda kiiremini ära, kui puhtas vees kasvanud liigikaaslased.

Kui sama asi esineb ka looduses ja teistegi kalaliikide puhul, võib plastireostus otseselt mõjutada kalaasurkondade juurdekasvu ja niigi kahanevad kalavarud võivad veelgi väiksemaks jääda, ütles Lönnstedt, kelle sõnul peaksid Euroopa riigid hakkama kiiremas korras mõtlema mikroplasti sisaldava kosmeetika ja seepide keelustamisele.

Sel alal on esirinnas USA. Ühendriikides keelatakse mikroskoopiliste plastitükikestega kosmeetika tootmine 2017. aasta juulis. 2018. aasta suvel ei tohi sellise koostisega kosmeetikatooteid enam müüa.

2019. aastast on mikroplasti kasutamine keelatud ka kõikides käsimüügiravimites. Nii loodetakse leevendada USA tekitatud plastireostuskoormust. Arvestuste kohaselt loputavad ameeriklased end pestes iga päev kanalisatsiooni kaudu alla ligi kaheksa triljonit plastitükikest.

Mikroplastiga seepide ja kosmeetika põlu alla panek on plaanis ka Kanadas. Euroopa Liit on seni mikroplastireostuse suhtes olnud mõõdukal seisukohal.

Möödunud oktoobris anti välja soovitus, et liikmesriigid võiksid 2020. aastaks lõpetada mikroskoopiliste plastitükkide kasutamise seepides ja koorimiskreemides. Samas pole astutud ühtegi sammu nende keelamiseks kogu Euroopa Liidus.