Inimesed

Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereid (6)

Piret Pappel, 11. juuni 2016, 06:00
Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereidFoto: Oona Lönnstedt / Uppsala UniversityITY
Maailmameres hõljub sadu tuhandeid tonne plastosakesi. Merebioloogide rehkenduste kohaselt hulbib neid kõigis ookeanides. Tibatillukesi plastitükke võib leida ka kõige väiksemates loomades ja nii jõuavad need toiduahela kõikide tasemeteni. Miks väikesed mereloomad plasti sisse söövad, on suuresti selgusetu. Ajakirjas Science avaldatud Rootsi teadlaste värske uuring aitab aru saada, milline mõju on mikroplastil kalamaimudele.

Nimelt väidavad Rootsi Uppsala ülikooli teadlased, et kalapoegadel tekib plastisöömisest isemoodi sõltuvus. Kui meres on suurel hulgal mikroplasti, siis hakkavad tillukesed kalad seda sööma ega pane tavalist toitu – loomset planktonit ehk mikroskoopilisi vähikesi enam tähelegi.

Mikroplastiks nimetavad teadlased neid plastitükke, mis on väiksemad kui 5 millimeetrit. Kõige pisemad nendest on vaid mõne nanomeetrise läbimõõduga.

Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereidFoto: Oona Lönnstedt / Uppsala University

Mikroplasti tekib ookeanis pidevalt juurde suuremate plastitükkide lagunemisel, kuid oluline osa jõuab maailmamerre hoopistükkis lääne inimeste vannitubadest. Kui oma vannitoariiulit uurid, võid sealt suure tõenäosusega leida päris mitu mikroplasti sisaldavat toodet.

Mikroskoopilisi plastgraanuleid kasutatakse väga sageli koorivates dušiseepides ja näopesugeelides. Neid lisatakse ka hambapastasse, huulepulkadesse ja ripsmetuši koostisse.

Kui pesta pesumasinas mingit sünteetilisest materjalist riideeset, siis eraldub ühelainsal pesukorral umbes kaks tuhat tibatillukest kiutükikest. Ka need jõuavad enamasti merre.

Pisikesed plastitükid lipsavad läbi veepuhastusjaamade filtrite ja jõuavad jõgedesse ning sealt merre. Merebioloogide rehkenduste kohaselt hulbib neid kõigis ookeanides ja suuremad plastipilved hõljuvad rannikute lähedal. Plast eraldab lagunedes mürgiseid aineid ja seda söövad endale sisse kõik loomad.

Rootsi uurijad Oona Lönnstedt ja Peter Eklöv tegid katseid ahvenamaimudega. Kalamarja kasvatati akvaariumites, kuhu oli lisatud eri koguses mikroskoopilisi plastosakesi.

Kõik need peegeldasid looduses valitsevaid tingimusi ja olid sarnased sellele plastihulgale, mida võib leida Rootsi rannikumeres.

Tuli välja, et mida rohkem plasti akvaariumis leidus, seda vähem kalapoegi suutis munast kooruda.

Rämpsukatk tapab kalu: tillukesed kalamaimud õgivad plasti nagu inimlapsed burgereidFoto: Oona Lönnstedt / Uppsala UniversityITY

Kui tavalises merevees koorus ahvena marjateradest umbes 96 protsenti, siis plastihõljumiga akvaariumides langes see 81 protsendini.

Need kalakesed, kes maimudena ringi ujusid, hakkasid paraku üsna ebaahvenalikult käituma. Kuigi toitu oli rikkalikult, eelistasid nad neelata plastitükikesi. Lönnstedi sõnul tekitab plast kalades mingil kombel tunde, et nad tahavad seda väga süüa, kuid miks see nii on, pole praegu teada.

"Kaladele jääb mulje, et plast on ihaldusväärne toit, mida nad peaksid suurel hulgal sisse ahmima. See sarnaneb teismelistega, kes topivad end ebatervislikku kiirtoitu täis," sõnas ta. Eklövi kinnitusel on see esimene kord, kus bioloogid on leidnud plasti süüa armastava looma ja see teeb neid väga murelikuks.

Plastilembesed kalalapsed olid ka laisemad ujujad. Nad liikusid vähem ega lasknud end röövkalade lõhnast häirida. Hirm röövloomade ees on kaasa sündinud ja tavaliselt põgenevad ka ülinoored kalamaimud kohe, kui suurema röövkala lõhna tunnevad.

Seepärast korraldasid uurijad korduskatse, kus lõhnaaine asemel pandi suurtesse akvaariumidesse haugid. Eksperiment kinnitas varem nähtut: plasti keskel kasvanud ahvenad söödi neli korda kiiremini ära, kui puhtas vees kasvanud liigikaaslased.

Kui sama asi esineb ka looduses ja teistegi kalaliikide puhul, võib plastireostus otseselt mõjutada kalaasurkondade juurdekasvu ja niigi kahanevad kalavarud võivad veelgi väiksemaks jääda, ütles Lönnstedt, kelle sõnul peaksid Euroopa riigid hakkama kiiremas korras mõtlema mikroplasti sisaldava kosmeetika ja seepide keelustamisele.

2019. aastast on mikroplasti kasutamine keelatud ka kõikides käsimüügiravimites. Nii loodetakse leevendada USA tekitatud plastireostuskoormust. Arvestuste kohaselt loputavad ameeriklased end pestes iga päev kanalisatsiooni kaudu alla ligi kaheksa triljonit plastitükikest.

Mikroplastiga seepide ja kosmeetika põlu alla panek on plaanis ka Kanadas. Euroopa Liit on seni mikroplastireostuse suhtes olnud mõõdukal seisukohal.

Möödunud oktoobris anti välja soovitus, et liikmesriigid võiksid 2020. aastaks lõpetada mikroskoopiliste plastitükkide kasutamise seepides ja koorimiskreemides. Samas pole astutud ühtegi sammu nende keelamiseks kogu Euroopa Liidus.

Samal teemal

4. september 2018, 18:44
PILTUUDIS | Kalapoodnik kleepis kaubale värske ilme andmiseks plastmassist silmad
27. september 2017, 18:49
FOTOD | ÖKODESSANT: sajad kalamaimud asuvad Maardu järve puhtaks sööma
19. september 2017, 14:51
Maailm mures: ohtlikud plastiosakesed vees! Läänemere suurimaks vaenlaseks on siiski taimekaitsevahendid
15. veebruar 2017, 16:02
Maailmamere sügavaim koht on saastunud

6 KOMMENTAARI

h
Huvitav - see, et sittamist ära ei keelata, on EL 12. juuni 2016, 03:19
"mõõdukas seisukoht"?! See on ju äärmuslik seisukoht!! Ja mis häda nende reoveefiltritega on, et nad kõike reod kinni ei pea? Keskajas elame või? Oskame sitta toota, osta ja kasutada, peame ju iseenesestmõistetavalt 21. sajandi LOODUSKAITSE TASEME kohaselt reovett puhastama!
m
Mall 11. juuni 2016, 12:26
Kole, millise lagastatud planeedi me lastele jatame!
Loe kõiki (6)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee