Inimesed

"Linna ja Mägi kontsert on osa haridusest!" (10)

Arvo Uustalu, 10. juuni 2016, 06:00
HARIDUSE OSA: Ivar Põllu ütleb, et selliste lauljate kontserdil käimine peaks olema üks osa haridusest. Foto: Aldo Luud
"Mul on ikka väga hea meel, et oma 12aastase poja kontserdile viisin. See on osa haridusest! Iff ja Mäks on ikka väga head," räägib kultusbändis Genialistid laulnud teatrimees Ivar Põllu.

Vanameistrid Tõnis Mägi ja Ivo Linna astusid pärast 20 aastat taas koos lavale. Sedapuhku küll manalateele läinud Jaak Joalata. Siiski hõljus temagi vaim Tartu laululuväljaku kohal ja Joala laulud kõlasid tema kunagiste lavapartnerite suust.

Samal teemal

Tartus ja Käsmus kontserdile tulnud ligemale 10 000pealine publik sai aga mitte pelgalt nostalgialaksu, vaid võimsa muusikalise šõugi.

"Neid kahte kontserti ei saa vaadata nagu tavalist suvetuuri," leidis muusik Ants Johanson. "Andsid ikka täislaksuga. Ainuüksi neid laule elavas esituses kuulata – see on omaette väärtus. Estraadiraadio ajas muusikalise elamuse oma mänguga aga nii võimsaks, et vaimsel tasandil ei saa enam vahetumaks minnagi. Aga jah, paraku rikkus kolmapäevast elamust mõne jaoks ehk külm ilm. Suur osa publikust oli ju eas, kes ei tule sooja saamiseks lava ette näppu viskama," nentis ta.

KÜLMA KIUSTE: Kui pinkidel istujad sättisid jopede peale käterätid ja pleedid, siis lava ees riskiti isegi mütsid peast võtta. Foto: Aldo Luud

Tampere maja peremees ja ka ise pilli mängiv Sakari Neuvonen tuli Eestisse elama 1992. aastal. Tema puhul ei saa nostalgialaksust rääkida, sest siia tulles teadis ta vaid Linna lauldud "Kikilipsu".

"Tänu Estraadiraadiole kõlasid laulud värskemalt ja nüüdisaegsemalt. Nauditav kontsertmuusika," tõdeb ta.

Kui Tartus kuulas kontserti 3000 inimest, siis eile ootas nende kontsertide korraldamisega seotud Villu Veedla Käsmu vähemalt 6000 inimest ja tema sõnul pole nõnda suurt publikut sealkandis varem nähtud.

Kaheliikmeline trio

Kolmapäeva õhtul kell kaheksa istus enamik Tartu publikust laululava ebamugavatel puupinkidel, kui osa rahvast suundus veel kiirustamata piletikontrolöride poole.

Kes liikus ora otsa torgatud kartulispiraalide, kes õlletelgi suunas, kes tundis rõõmu sõprade üle, keda polnud aastaid nähtud.

Kui kas maestrot tulid lavale, siis selgus, et tänavu möödub pool sajandit sellest, kui nad esimest korda avalikult esinesid. Hallinevate peadega artistidel on kahe peale lavakogemust siis sajand. Koos lauldi esimest korda 20 aastat tagasi, kui kolme tenori tuuril oli kambas ka Jaak Joala.

Mägi tõdeb, et tegelikult pidanuks laval olema üks mikrofon, millega keegi ei laula. Kontserti kuskilt taevapiirilt jälgiva kunagise lavapartneri mälestuseks, kelle repertuaaris olnud laule esitati minituuril rohkelt.

Linna alustas B. Martini lauluga "Sõida maale", mis sai esimeste seas linti juba 1968. aastal. "Kõik kõrvale heida, hei, maale vaid sõida!" laulab Linna. Publik ei laula esialgu kaasa, kuid esimesed 100 fänni kogunevad lava ette.

Kartulispiraalide telgi ette tekib väike järjekord, peamiselt lastest. Täismehed libistavad taskusse õllepurgi ja mõni neist läidab ka sigareti.

Vanameister Linna jätkab mobiilsetel teemadel: esitamisele tuleb Rein Rannapi ja Peeter Ilusa legendaarne "Vana vaksal" ja tema enda kirjutatud "Vana lokomotiiv".

Sonides ja kootud tuttmütsides publikum tõmbab kätte sõrmikuid. Energilisemad püstiseisjad hakkavad Kaire Vilgatsi juhtimisel kergelt jalalt-jalale õõtsuma.

Kümme aastat hiljem

Seejärel esitab Mägi enda esimese omaloomingulise laulu, mis on "Pimedale muusikule". Laul oli toona terava nägemisega maestro kummardus vaegnägijatest maailmanimedele Ray Charlesile ja Stevie Wonderile.

Järgneb Mägi esimene salvestus 1970. aastate keskelt: "Ma loodan, et sa muudad oma meelt". Selgub, et Mägi alustas lindistamisega Linnast ja Joalast hiljem, sest viibis Armeenias nõukogude armees.

Kui Mägi jõudis omakirjutatud valsini "Déjà vu", oli viimastelgi kahtlejatel pilt selge: lavalt ei kostu mitte eurovisionilik estraad, vaid sügav rokkmuusika.

Kui Mägi hakkas rääkima kikilipsust, oli selge, kes järgmise laulu esitab. Ja uskumatul kombel oli üsna väheütlevast "Kikilipsust" saanud ülinauditav sving.

Järgnevad nii-öelda suure vangla ajal kriitilisena näivate sõnadega "Viis viimast", Virmaliste surematu "Naer" ja kummardusena Joalale "Vildist kübar".

Solistina astub üles seni ainult rõõmsalt klaverit mänginud Antti Kammiste lauluga "Naerata". See laul oli küllap kõikide kunagiste vabariigi koolibändide repertuaaris.

Peaesinejad esitavad veel mõne eesti kergemuusikaklassikasse jäänud laulu. Kui Tõnis Mägi laulab oma "Igatsust," siis tõuseb sonides peade kohale paar õhukaari tegevat telefoni.

Seejärel on väike arutelu, milles kaks muusikasaurust arutavad, kas esitusele tuleva "Monika" autor Andres Valkonen on nendega võrreldes noor mees. Muide, Valkonen saab juba sel kuul 65.

Linna meenutab 1970. aastal vändatud filmi "Duett-duell" ja laulu "Olen nagu sangar seiklusfilmis" ning oma toona olematuid vormelisõiduoskusi. Mägi küsib: "Külm on ka või?" Publik vastab üksmeelselt: "Ei!"

Täpselt kell kümme tõdeb Mägi, et sellised hetked ei lähe kunagi meelest ja lõpetab lauluga "Aeg on lahkuda". Ja tõesti – publik on hakanud juba vaikselt lahkuma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee