BRITI SUURSAADIK: saan edaspidi eesti keelt harjutada Austraalias väliseestlastega

Teisipäeva õhtul toimus tema residentsis traditsiooniline kübarapidu, mis oli pühendatud kuninganna Elizabeth II 90. sünnipäevale. Ühtlasi tähistati sellega senise suursaadiku lahkumist.

"Ma tulin Eestisse neli ja pool aastat tagasi ja kahjuks on mul ainult kaks kuud veel siin jäänud. Ma ei oota seda üldse," ütleb Holtby. "Enne siiatulekut töötasin natuke Euroopa Liidus. Üle koridori minust oli praegune peaministri nõunik Rein Tammsaar, kes ütles: "Eesti on imeline koht, sa pead siia tulema." Tal oli õigus."

Miks siis suursaadik Eesti tolmu jalgelt pühib? "Minu töös tuleb iga nelja aasta tagant liikuda ja midagi muud teha. Õnneks on mu järgmine töö Austraalias, kus ma saan kõigi seal elavate eestlastega eesti keelt harjutada. Melbourne’is on ka Eesti kultuurimaja, seega olen ma väga õnnelik."

Enne Maarjamaale tulekut teadis Holtby meie suurepäraseid sõdureid, sest oli nendega koostööd teinud. Samuti oli ta kursis sellega, et Eestist on pärit suhtlusprogramm Skype.

"Aga alles siia tulles näed kogu eestlaste loomingulisust ja seda, kui paljud inimesed – noored ja vanad – loovad oma ärisid. See on imeline," kiidab ta.

Kinnisarusaamaga, et eestlased on loomult külmad ja häbelikud, Holtby ei nõustu. "See on legend. Kui eestlastega rääkima hakata, tahavad nad alati oma tegemisi jagada, eriti kui neil on häid ideid. Mu kõige soojemad sõbrad on eestlased." Holtby tunnistab, et on lahkumise eel kurb, kuid lubab Eestisse naasta.

"Minu mantlipärija Theresa Bubbeari suhtes ei oleks see aus, kui ma väga ruttu tagasi tuleksin. On tähtis, et ta saaks end siin sisse seada," usub ta. "Melbourne’ist siia ei ole just väga kerge lennata, seega päris iga nädal ma käima ei hakka, aga siiski regulaarselt."

Peol pidas suursaadik ka kõne ning alustas seda eestikeelsete lausetega. Holtby ütleb, et tegelikult ei oska eesti keelt peaaegu üldse. "Eesti keel on väga raske. Iga kord, kui proovin eesti keeles rääkida, hakkavad mu Eesti sõbrad rääkima inglise keeles.

Nad ütlevad mulle: "Palun ära tapa meie ilusat keelt!"," naerab Holtby. "Seega räägime me inglise keeles edasi. Inglise keele tase on Eestis väga kõrge ja selle eest tuleb au anda." Eesti keele puhul on saadikule kõige raskem see, et sõnavara ei sarnane ühegi talle tuttava keelega.

"Kui inimesed eesti keeles räägivad, saan ma jutust aru, sest mäletan neid sõnu. Aga kui hakkan ise mõtlema, mida öelda, on see väga raske. Seetõttu inimesed ütlevadki mulle, et ära näe vaeva."

Suursaadikul on olnud Eestiga seoses palju kõrghetki. "Näiteks kui käisime Eesti kaitseministriga Afganistanis, võtsime alla Eesti lipu ja kui teie sõdurid koju tulid, oli see imeline kogemus. Muidugi on väga erilised needki hetked, kui saan lihtsalt istuda, sõpradega õlut juua, saunas käia ja ilusaid suveõhtuid nautida."

VERONIKA PORTSMUTH: suursaadiku proua laulis minu kooris

"Meil on olnud suur rõõm, et Briti suursaadiku proua on laulnud Euroopa kultuuripealinna segakooris. Täna (üleeile – K. T.) oli meie mitmeaastase koostöö pidulik lõppakord," ütleb dirigent Veronika Portsmuth , kes juhatas kuninganna Elizabeth II auks peetud kübarapeolgi sama koori.

Ta ütleb, et koosseis sündis "Laululahingu" saate päevil ja praegu on neist saanud üks Eesti suuremaid koore. "Oleme ellu kutsunud palju muusikaprojekte. Viimane oli Urmas Sisaski muusikal põhinev etendus "Universumi armastus", mida plaanime tulevikus korrata," lausub ta.

Koorijuhi sõnul on suvi olnud aasta-aastalt aina tegusam. "Tänavu on mul plaanis küll puhata, kuid annan välja ka oma teise sooloplaadi, mis kannab nime "Fääri lauluraamat".

Tulevad salvestused ja augustis mõned kontserdid." Plaadil kõlavad lood sündisid aastal 2007, kui Veronika elas mõnda aega Fääri saartel. "Kirjutasin mõne meloodia üles ja Kristo Matson on teinud neist ägedad seaded bändile ja häältele," seletab ta.

Portsmuth ütleb, et talle meeldib väga kodumaal puhata. "Saan seoses tööga üsna palju reisida, seega seda kihku mul eriti pole. Küll aga meeldib mul käia Eesti kaunites kohtades ja nautida ilusat loodust."

Möödunud aastal sündis Veronika ja tema elukaaslase Ants Lusti perre tütar Ingel Miina.

"Ta on väga kiiresti kasvanud. Nüüd on Ingel Miina juba jalad alla võtnud ja läheb iga päevaga aina tegusamaks," räägib dirigent.

"Kuna olen tema sünnist saati oma tegemisi jätkanud, on ta hästi palju muusika sees olnud ja harjunud inimestega suhtlema. Ingel Miina on üks vahva, lõbus ja suhtlemisaldis plikatirts."

Muide, Veronika käib juba tütrega Ave Kumpase tütre juures laulmist harjutamas. "See meeldib talle väga."