75. SÜNNIPÄEV: Marie Under (esiplaanil) koos abikaasa Artur Adsoni ja noorema tütre Hedda Hackeriga 1958. aastal Rootsis juubelit tähistamas. Selleks ajaks oli perekond 13 ja pool aastat eksiilis elanud. Kõigi nende ja Underi õe Berta säilmed jõuavad täna kodusesse mulda. Underi vanem tütar Dagmar on maetud Saksamaale mehe kõrvale.Foto: Mihkel Lepper / Filmiarhiiv
Kais Allkivi 9. juuni 2016 06:00
Kuidas poetess, kelle põrm täna kodumaa mulda ümber maetakse, koos perega Nõukogude võimu eest pages.

Kuidas poetess, kelle põrm täna kodumaa mulda ümber maetakse, koos perega Nõukogude võimu eest pages.

"Neli päeva ja kolm ööd konutasid põgenikud laevapoordi ääres kohvritel, kannatasid merehaiguse, külma ja hirmu käes," manab kirjandusteadlane Sirje Kiin silme ette kirjanikepaari Marie Underi ja Artur Adsoni, Underi tütarde ning õe 1944. aasta mereteekonna Rootsi. Taas peale tungiva Nõukogude okupatsiooni eest tuli aga iga hinna eest pakku saada – muidu võinuks ähvardada vangilaager.

Täna leiavad Tallinnas Rahumäe kalmistul viimse puhkepaiga armastatud luuletaja Marie Under, tema kirjamehest abikaasa Artur Adson, Underi kunstnikust tütar Hedda Hacker ja õde Berta Under, kelle säilmed olid seni maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (16)

puskin 9. juuni 2016 19:19
Lugedes M.Underi saatust, siis mida pekki meil siin noored kaagutavad, et oi kui hästi meid mujal vastuvõeti-tühjagi. Ja nüüd kaagutatakse me peame oma käitumiselt samaga arvestama. Ehh!!
noo 9. juuni 2016 22:06
igat jama ei maksa ka uskuda. Underi perest siiski 1941. kedagi ei küüditanud, nii et nõukogude võim hoidus tema peret, vaatamata Adsoni töötamisele filmitsensorina, represseerimiast. Ja tegelikult oli neidsamu kütmata elamisi küll ja küll ka Eestis, või arvad, et siin, kus suuremates linnades vaat et pool elamispinda oli hävinud, oli olukord parem kui sõjast eemale jäänud Rootsis?
Vähem 9. juuni 2016 10:35
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS