Tutanhamoni pistoda on pärit kosmosest (15)

Teadlaste ja seppade rollis on läbi aja Maal ikkagi inimesed olnud. Sepad oskasid tavaliselt teha kõiki töid ja tööks vajalikke ja tavalisi ning mänguasju, oma teadmisi ja oskusi ise järjepidevalt heade tavadena järglastele ning jüngritele õpetada. Aga tavalised teadlased ei osanud midagi mõistlikku teha ja jäid ilmselt just seetõttu ajalukku, nende sugu suri välja või olid nad oma tedmistes nii kinni, et ei õppinud kunagi vigadest, mis on tõenäoline. Teadlaste laboratooriumis juhtub aegajalt õnnetusi ja nende leiutised tapavad neid endeid ja on võtnud teadlastega koostööd tegema hakanud seppadeltki eluisu ja nad on hakanud nagu alati, kohati massiliselt, ohtlikke mänguasju tootma. Nii on elu aegruumi ainelises keskkonnas, efektiivse liikumisena jätnud Maale märke, mida tekitanud järjepidevalt ekslikena targad. Ise ise tehtud - hästi tehtud, aga lahtipääsenud tontidega sõdides pole tarkadel õnnestunud anda, ilmselt ajapuuduse tõttu oma järglastele ega oma lollidele tontidele teadmisi, sõja põhjustest ega relvade ohtlikkusest. Inim massi ei hävita relv, mis on meistri käes. Töö võib teha ahvist inimese, aga teadlane sünnitab ikkagi inimesena, inimese ja inimene õpib sepa sellina tegema vajalikke tööd lihtsustavaid asju ja oskab järjepideva meistrina mänguasju kasutades olla mängukaaslastele ohutu. Riik on hea sepa tööna "asi", milles kinniolevad tondid on jäänud ellu ja kiirustades läinud ning jäänud võtmeisikutena ajalukku kinni, valelt poolt ja võõra võtmega ajaväravat avama.
21. sajndil Maal müüriseppadena elavad, teavad, kuhu ja miks ehitati müür, kuhu jäeti uksele, aknale koht ja korstnale auk. Tondid on mustad, söestunud ajast, mil korstna kaudu külas käima hakkasid. Aga aknast paistab päeval päike ja korstnapühkija, kelle sellgi leiab õige ukse ja selle tahmaluugi, mille taga hädavajalik must auk.