1922. aastal avastasid arheoloogid Kuningate orus tema rüüstamata hauakambri. Sellest leiti ka kullast käepideme ja rauast teraga pistoda.
Leid pani teadlased kümneteks aastateks pead murdma, sest Tutanhamoni surma ajal ei osanud egiptlased veel rauda teha. Vastava tehnoloogiani jõuti tunduvalt hiljem.
Nüüd uurisid teadlased pistoda röntgenkiirtega ja avaldasid uurimise tulemused erialaajakirjas Meteroritics and Planetary Science. Milano polütehnilise ülikooli materjaliteaduse professori Daniela Comelli sõnul selgus, et see sisaldab raua kõrval 10% niklit ja 0,6% koobaltit.
Selline vahekord on omane meteoriidile. Teisisõnu, uurimine kinnitab, et Tutanhamoni hauakambrist leitud rauast pistoda on tehtud Maale kukkunud raudmeteoriidist.
Teadlaste sõnul olid egiptlased materjali taevasest päritolust ilmselt teadlikud, sest nad võtsid 13. sajandil eKr kasutusele hieroglüüfi, mida saab tõlkida kui taevaraud.
21. sajndil Maal müüriseppadena elavad, teavad, kuhu ja miks ehitati müür, kuhu jäeti uksele, aknale koht ja korstnale auk. Tondid on mustad, söestunud ajast, mil korstna kaudu külas käima hakkasid. Aga aknast paistab päeval päike ja korstnapühkija, kelle sellgi leiab õige ukse ja selle tahmaluugi, mille taga hädavajalik must auk.