"Unetus oli kolmetonnine gorilla, kes istus mu rinnal."

Liverpoolist pärit Kim Cattrall (59), keda laiem üldsus tunneb USA hittseriaali "Seks ja linn" meesteõgija Samanthana, pidi mullu Londonis Royal Courti teatris üles astuma lavastuse "Linda" peaosas.

Kim pidi kehastama edukat ärinaist, kes vannub kättemaksu, kui tema kontoriromanss kõigile teatavaks saab. Ent mullu novembris, vaid nädal enne esietendust, teatas näitlejanna, et paneb tervislikel põhjustel ameti maha.

Peaosa õppis kiirkorras ära mustanahaline Noma Dumezweni, kes hiljuti tekitas furoori sellega, et valiti mängima täiskasvanud Hermionet lavastusse "Harry Potter ja neetud laps".

"Sellest sai tsunami. Olin keset tühjust."

Seni pole Cattrall põhjendanud, miks ta pidi magusast rollis loobuma. Oma avalduses väljendas ta vaid suurt kurbust ja viitas arstide nõuandele.

"Olen südamest tänulik kogu toetuse eest, mis ma teatrilt olen saanud, ega suuda neid piisavalt tänada, et nad lubasid mul oma tervise esikohale seada."

Alles nüüd avab Cattrall ootamatu otsuse tagamaad: ta maadles kroonilise unetusega, mida võrdleb rinnal istuva gorillaga. Lõpuks diagnoositi tal üleväsimus ja ta lihtsalt pidi rolli ära andma.

"Ma ei mõistnud magamatuse sandistavaid tagajärgi. Sellest sai tsunami. Olin keset tühjust," rääkis Cattrall Radio Timesi intervjuus. "Ma ei tahtnud publikut, teatrit, näitekirjanikku ega näitlejaid alt vedada."

Kimi sõnul oli tal väga raske lavastusest loobuda. "Aga ma mõistsin, et see töö, mida ma tegelikult tegema pidin, oli näidendist tähtsam – see oli töö oma meelemõistuse kallal," vahendab The Guardian.

Cattralli sõnul sai unetus alguse eelmise aasta oktoobris, kui ta oli teatritüki pärast oma praegusest kodulinnast New Yorgist Londonisse jõudnud. Algul arvas Kim, et unetuse põhjuseks oli ajavahe.

"Oletasin ka, et olen ehk liiga palju teed joonud – või on see menopausi järjekordne etapp." Ta lootis, et häda möödub. Kuid näitlejanna ei saanud ega saanud und ning lamas öösiti ärkvel, suutmata mõnekski minutiks uinuda.

"Mul oli raske ideedest, mõtetest, isegi kohustustest kinni pidada," tunnistab ta.

Unetutel tundidel algas enesepiitsutus – Kim mõtles, mida kõike ta polnud elus saavutanud. "Ma pole ülikoolis käinud, mul polnud lapsi, mul pole meest. Olen süümepiinadest vaevatud ja üksi."

Tal on seljataga kolm luhtunud abielu. Ta oli veendunud, et senise edu põhjus oli vaid ahvatlev välimus.

"Ma kardan, et mind ei võeta omaks, et tugeva naisena ma ei meeldi teistele. Ma pole piisavalt andekas, mul lihtsalt on vedanud," meenutas Kim oma mõttekäike.

Kartis, et jääb dementseks

Nüüd usub ta, et magamatusele aitasid kaasa nii töö- kui ka suhtemured, lein isa surma pärast ning kartus vananemise ees. Kimi isa suri kolm aastat tagasi dementsusesse. Tütar muretses, et teda ootab sama saatus.

Sund magama jääda tegi unetuse veelgi hullemaks. Viimaks läks Kim arsti juurde, kes diagnoosis magamatusest tekkinud üleväsimuse. Varsti oli selge, et lavastusest tuleb loobuda.

"Ajakirjanduses nimetati seda salapäraseks haiguseks ja oletati, et mul on vähk. Mõtlesin isegi, et kui mul oleks vähk, oleksid inimesed arusaavamad."

Sotsiaalmeedias sai Cattrall piki päid ja jalgu – teda süüdistati altvedamises. Kuid ta rõhutab, et tema kõrvad on sellele lärmile kurdid. Ta on pidanud tööarmastuse tõttu suure osa eraelust ja inimsuhetest ohverdama.

"Aga ma pole mingi erand, minusuguseid naisi on palju. Meie emad elasid üle majanduslanguse ja ilmasõja. Me tunneme, et ei tohi kedagi alt vedada, sest kõik näitaksid siis näpuga – nagu näiteks Hillary Clintoni puhul öeldakse: vaadake, tal on täna silmad vees."

"Pidin õppima mitte midagi tegema."

Paranemine on võtnud aega. Kim katsetas kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, mis aitab mõttemalle muuta.

"Nagu paneksid tossud jalga ja läheksid tagasi minevikku uut vaatevinklit otsima. Ja ma olin enda vastu leebe. Nii et mulluste jõulude ajal ei käinud tants ümber sõprade ja sugulaste. See oli kloostrisarnane kogemus: üritasin enesesse kaevuda."

Ta on pidanud oma minevikku ümber hindama. Väga oluline oli leppimine isa lahkumise ja omaenda surelikkusega. "Olin kartnud, et kui magama jään, ei pruugi ma enam ärgata," meenutab Kim mõne aja tagust surmahirmu.

Samuti pidi end töönarkomaaniks nimetav Cattrall õppima mitte midagi tegema. "Et ma lihtsalt istun, mõtlen, peatun, söön pirni."

See polnud sugugi kerge. Nüüd aga kinnitab ta, et suutis viimaks lõõgastuda, kui mõistis: raisatud aeg ei ole mahavisatud aeg. Kim otsustas, et peab taltsutama oma kirge töö ja katsumuste järele.

"Sest ilma uneta ei saaks ma uneleda." Ja surmahirm tundub talle nüüd tohutu ajaraiskamisena.

"Sest teate, mis? Kui ma olen ära surnud, siis ma ju ei saa sellest arugi. Ja kummalisel kombel on see lohutav."