Elon Musk: oleme ilmselt vaid tegelased mõne teise tsivilisatsiooni videomängus (25)

44aastane tehnoloogiamiljardär, insener, leiutaja ja investor, kelle üks eesmärke on rajada inimkonna asumaa Marsile, on tuntud ülilennukate ideede poolest.

Tesla Motorsi ja SolarCity juhi hiljutine ülesastumine tehnouudiste veebikülje Recode tänavusel konverentsil põhjustas taas meedias valju kihinat-kahinat, sest Musk väljendas veendumust, et meie elu pole muud kui arvutisimulatsioon.

Tugevaimaks argumendiks nimetas tehnoguru arvutimängude pöörast arengut viimastel aastakümnetel.

"Nelikümmend aastat tagasi oli meil "Pong" [algeline videomäng]. Põhimõtteliselt kaks ristkülikut ja punkt. Toona olid mängud sellised. Nüüd, nelikümmend aastat hiljem, on meil fotorealistlikud 3D-simulatsioonid, mida miljonid inimesed mängivad ühel ja samal ajal. Ja asi edeneb iga aastaga. Varsti on meil virtuaalne reaalsus, liitreaalsus [reaalse ja virtuaalse keskkonna kombinatsioon, kasutatakse ka väljendit "rikastatud reaalsus"]."

Musk on veendunud, et arvutimängud muutuvad reaalsusest eristamatuks, isegi kui nende areng peaks tohutult aeglustuma.

"Meil tulekski loota, et mu elu on simulatsioon."

"Võttes niisiis aluseks, et oleme teel mängude poole, mis on reaalsusest eristamatud, ning et neid mänge saab mängida igal digiboksil või personaalarvutil või ükskõik millel – ja et selliseid arvuteid või digibokse oleks ilmselt miljardeid, siis peaks järelduma, et võimalus, et meie reaalsus on pärisreaalsus, on vaid üks miljardeist. Öelge mulle, mis sellel väitel viga on," nõudis Musk kuulajatelt. "On selles väites mõni viga?"

Vox.comi teatel oli see kõik olnud Muski vastus ajakirjanik Josh Topolsky küsimusele. "See väide tundub loogiline. Aga mida teie ise arvate?" käis Topolsky tehnikavisionäärile peale. Musk kordas: "Võimalus, et meie reaalsus on pärisreaalsus, on vaid üks miljardeist."

Muski mõttemäng pole tegelikult midagi uut. Sama teooria on püstitanud ka Rootsi filosoof Nick Bostrom oma kirjutises "Are You in a Computer Simulation?" ("Kas te olete arvutisimulatsioonis?"), märgib Vox.com.

Oxfordi ülikoolis tegutsev Bostrom tekitas selliste mõtetega sensatsiooni juba üle kümne aastat tagasi.

Varsti on inimene robotite kõrval ajukääbik?

Kuid Elon Musk maalib ka kõhedusttekitava pildi inimkonna tulevikust. Tehnoguru sõnul on meil oht jääda tehisintellektist mõistuse poolest nii palju taha, et peatselt kohtlevad robotid meid otsekui kodukasse.

"Mulle ei meeldiks olla kodukass, aga mis on lahendus?" küsis Musk ja vastas, et tema peab üheks lahenduseks tehisintellekti kihi lisamist meie, inimeste, ajule, mis töötaks sümbioosis ülejäänud kehaga.

Tema sõnul peaksid firmad neural lace’iks ehk neuro- või närvipitsiks kutsutava digitaalkihti välja töötama hakkama.

Tegelikult ongi nanotehnoloogid juba selle kallal ametis. Põhimõtteliselt on tegu traadita ajuarvutisüsteemiga. Musk toonitas, et inimese täiustamiseks närvipitsiga ei pruugi koljut lahti saagida.

Seda tehnoloogiat saaks meie organismi sisestada kägiveeni kaudu. Kägiveenid on veresooned, mis juhivad venoosset verd peast südamesse.

"Kui saaksime luua teie digitaalminaga lairiba-neuroliidese, siis poleks te enam kodukass," vahendab Yahoo News.

Kas Musk oleks valmis seda tehnoloogiat omal nahal katsetama. "No keegi peab ju seda tegema," ei löö tehnomessias risti ette.