Vanad Hiiu taadid teadsid rääkida järgmist lugu: „Hiiu mõisnikel oli esimene aurik, mis Hiiu–Haapsalu ühendust pidas. Õige väike olnd, mille juhiks ka väikeste õigustega mees olnd. Juhtus, et mõni reisija vahest hilines ja laev juba sõiduks reidil, aga kapten sillal nägi veel hilinenud reisijat, pööranud ta laevaga tagasi ja võtnud reisija pardale.

Kord pahandanud kapten kedagi Käina kandi külameest ja viimane ähvardanud kaptenile kätte tasuda. Nii võttiski too külamees ühel päeval nõuks sõita oma kitsega Heltermaa sadamasse. Oodanud kuni laev mõnda sülda sillast välja jõudnud, läinud vanamees kitsega sillale ja nõnda välja paista lasi, nagu ootaks keegi reisijatest laeva tagasi. Kui kapten hilinejat märkas, pööraski ta kohe tagasi.

Külamees aga hakanud kapteni kiuste oma kitsega rääkima, et noh sokuke, tahtsid ju raudlaeva näha, vaata, vaata, nüid! Kapten hüüdis, et vanamees, mis sa vahid, tule peale! Vanamees vastu, et tulin kitsele ainult rauast laeva ja masinavärki näitama ning seejärel kitsele, et vaata sokuke, see mees, kes seal sõimab ja kirub, oo kapten. Kapten vihastanud nii hirmsasti, et kaevanud vanamehe Käina valla kohtusse, kus aga arvati, et asi üks suur nali on ja õigus ikka vanamehele (kodaniku nime all Miku Kaarlile kui Hiiumaal tuntud naljamehele) anti.“

Viimase 30 aasta jooksul on seda legendi omamoodi edasi kandnud Hiiumaal elav Tõnu Otsason, kes iga uut Rohuküla–Heltermaa liinile tulnud laeva on Heltermaal kitsega vastu võtmas käinud. Nüüdseks võib seda lugeda juba traditsiooniks ja laeva sisse õnnistamiseks hiidlaste poolt.