Inimesed

Tallinna vanalinna päevad: viie päevaga pea 500 üritust 

Silja Ratt, 2. juuni 2016, 06:00
Tallinna vanalinna päevad: viie päevaga pea 500 üritust.Foto: Arno Saar
Tallinna vanalinna päevade pea 500 üritust ühendab moto "Muutuv linn" ning viie päeva jooksul jagub neid 90 platsile, hoovile, torni ja majja. Varasemaga võrreldes püütakse rohkem kaasata lapsi.

Juba 35. korda toimuvatel Tallinna vanalinna päevadel on igal päeval oma teema. Eilne avapäev "Muutuvad lood" pühendus lastekaitsepäeva puhul eeskätt lastele ja noortele, hõlmates endas palju rongkäike, tsirkust, mängu ja tantsu.

Samal teemal

Tänased "Muutuvad väravad" keskenduvad kohtadele, kus kunagi asusid Tallinna linnaväravad. Selleks annab hea võimaluse pea viietunnine kontsert-ringkäik koos ajaloolastega.

Kolmandal päeval tuleb ronida Toompeale. Lisaks ajalooga tutvumisele lubab "Muutuv Toompea" sisse astuda mitmesse sealsesse asutusse.

Teiste seas avavad uksed Riigikogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Teaduste Akadeemia, Ungari Instituut, Tallinna Balletikool.

Laupäeval saab nina pista kunagistesse kaitseehitistesse ning vaadata, millised asutused praegu linnamüüritornides toimetavad. "Muutuvate tornide" päeval on neis avatud ka tavapärasest rohkem näitusi, antakse kontserte ja tehakse teatrit.

Vanalinna päevade viimasel päeval kutsuvad kõik vanalinna kirikud osa saama oma igapäevategemistest.

80% tuleks lammutada

Veel läinud sajandi viiekümnendate lõpus, kuuekümnendate alguses levis laialdaselt idee Tallinna vanalinn lammutada, kuna vanade majade remontimist ei peetud tulusaks.

1962. aastal avalikustati projekt, mille järgi oleks vanalinnas lammutatud 80% hoonestusest ning asemele ehitatud kuni kümnekorruselised büroohooned. 1965. aastal sai selgeks, et vanalinn säilitatakse. Allikas: vanalinnapaevad.ee

Milliseid põneva ajalooga kohti peidab endas Tallinna vanalinn

Vanalinnas ringi jalutades võib tunduda, et seal on vaid munakivitee ja hulk vanu hooneid. Ent mis nendes vanades majades ja munakiviga sillutatud tänavatel aastakümneid või -sadu tagasi toimus?

Jaak JuskeFoto: Teet Malsroos

Ajaloolane ja poliitik Jaak Juske tutvustab Õhtulehe lugejatele kaheksat väärika, või vähemalt värvika minevikuga maja Tallinna vanalinnas.

Ajaloomuuseumi hoones tegutses kaupmeeste ühing

Ajaloomuuseumi hoones tegutses kaupmeeste ühingFoto: Arno Saar

1410. aastal ehitatud ajaloomuuseumi hoone (Pikk 17) kuulus 19. sajandini Suurgildile ehk abielus kaupmeeste ühingule. Just Suurgildi liikmete hulgast valiti Tallinna raehärrad. Hiljem on hoones asunud börs, sellest tuleb ka kõrval asuva Börsi käigu nimi.

Trepi tänav aeti pärast märtsipommitamist kinni

Trepi tänav aeti pärast märtsipommitamist kinni. Foto: Arno Saar

Niguliste kiriku piirkond põles 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Pärast sõda varemed lammutati ja kiriku juures olnud Trepi tänav aeti kinni.

Kümmekonna aasta eest taastas linnavalitsus Trepi tänava ja koos sellega Niguliste kirikut ümbritsenud kalmistule viinud Nõelasilma värava, ühe Tallinna sümbolitest.

Viru värav on tegelikult lammutatud

Viru värav on tegelikult lammutatud. Foto: Arno Saar

Kui lepite kokku kohtumist Viru väravas, siis tegelikult kohtute keskaegse võimsa Viru värava kompleksi eesvärava külgtornide juures.

Nagu ka teised all-linna väravad, lammutati ülejäänud Viru värav 19. sajandi jooksul, et teha ruumi kasvavale linnale. Viimasena tõmmati 1888. aastal maha säilinud tornide vahel asunud eesvärav, et teha ruumi Tallinna esimesele trammiliinile.

Raekoja taga oli vangla

Raekoja taga oli vangla. Foto: Arno Saar

Raekoja juures asus häbipost ehk linna kaak. Kohut mõistis all-linnas raad Lüübeki õiguse alusel. Süüdimõistetud pandi häbiposti, kus toonasel turuplatsil ringi liikunud linnakodanikud neid näha said.

Keskajal mõisteti vangi väga harva, sest vangide ülalpidamine oli kallis. Nii kaotasid kurjategijad timuka käe läbi oma elu või raiuti neil karistuseks lihtsalt käsi maha.

Omaaegne raevangla asub raekoja taga ja seal on nüüd fotomuuseum (Raekoja 4/6).

Gustav Adolfi gümnaasiumis asus nunnaklooster

Gustav Adolfi gümnaasiumis asus nunnaklooster. Foto: Arno Saar

GAG (Suur-Kloostri 16) asus keskajal tsistertslaste ordu Mihkli nunnaklooster. 1631. aastal alustas hoones tööd Rootsi kuninga Gustav II Adolfi käsul gümnaasium, haridust on seal antud järjepidevalt kuni tänaseni.

1739. aastal trükiti samade seinte vahel ka esimene eestikeelne piibel. Kuna piiblitõlge oli Põhja-Eesti murdes, sai see meie kirjakeele aluseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone kohal tegutses bordell

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi hoone kohal tegutses bordell.Foto: Arno Saar

Praeguse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone kohal Harju ja Müürivahe tänava nurgal (Harju 11) asus keskajal Tallinna üks kuulsamaid lõbumaju Punane klooster.

Müürivahe tänav oli selles kohas enne 1944. aasta märtsipommitamist enam kui poole kitsam. Pärast sõda tõmmati ajalooline tänav laiemaks ja ehitati uued, stalinistlikud hooned.

Eestimaa rüütelkonna hoone Toompeal

Toompea loss tekkis keskaegsest linnusest. Foto: Arno Saar

Toomkiriku kõrval seisab 19. sajandi keskel ehitatud endine Eestimaa rüütelkonna hoone (Kiriku plats 1), üks Tallinna kaunimaid neorenessanss hooneid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee