Inimesed

Kas sekspomm Marilyn tõepoolest mõrvati? 

Triin Tael, 1. juuni 2016 06:00
IHALDUSVÄÄRNE, KUID ÕNNETU: «Olen naisena läbi kukkunud,» ütles Marilyn Monroe kord. «Mu mehed ootavad minult nii paljut seksisümboli imago tõttu, mis nemad ja ma ise olen endast loonud. Mehed ootavad nii paljut ning ma ei suuda neid ootusi täita.»Foto: Vida Press
Vandenõuteooriad täna 90aastaseks saanuks legendaarse näitlejanna Marilyn Monroe surma ümber kütavad kirgi siiani.

5. augustil 1962 kell kolm öösel tekkis Marilyn Monroe’ majapidajannal Eunice Murrayl kahtlus, et tema perenaisega on midagi lahti. Hollywoodi seksisümbol oli end oma tuppa lukustanud ega vastanud. Kohale kutsutud psühhiaater lõi akna katki ning leidis eest 36aastase Marilyni alasti ja elutu keha. Vähemalt nii väidab ametlik versioon. Oli surma põhjuseks tõesti barbituraatide üledoos või tehti kaunitar vagaseks? Vandenõuteooriad pole tänini vaibunud.

Psühhiaater Ralph Greenson oli viimaseid, kes Monroe’d elusana nägi. Surmaeelsel päeval oli näitlejanna Brentwoodi kodus viibinud lisaks Greensonile ja Eunice’ile nii tema pressiesindaja Patricia Newcomb kui ka fotograaf Lawrence Schiller.

1955. aastal linastunud filmis «Seitsme aasta abielukriis» tehtud rolli peetakse üheks Marilyni tugevamaks (pildil koos Tom Ewelliga). Foto: Vida Press

Psühhiaatri palvel oli majapidajanna superstaarile ööseks seltsi jäänud. Monroe’ vaimne seisund oli habras. Särav filmidiiva, seltskonnadaam ja lugematute meeste lemmik kannatas aastaid depressiooni all. 1961. aasta läkski mitmesuguste ihu- ja hingehädade klaarimisele.

Aprillis 1962 hakkas Monroe tegema uut filmi, kuid sai sealt juuni algul sule sappa. Väidetavalt oli ta surmaeelsetel nädalatel omadega täiesti läbi.

Samal teemal

Enesetapp unerohuga?

Los Angelese võimude kinnitusel võis Monroe’ surm olla enesetapp barbituraatide üledoosiga. Särav iludus oli varemgi üledoose teinud. Talle olid omased meeleolukõikumised ning enesetapumõtted.

Ent kuna Monroe oli kuulu järgi USA presidendi John F. Kennedy ning väidetavalt ka tema venna, USA kohtuministri Robert Kennedy armuke, pole kuhugi kadunud kahtlused, et liiga nõudlikuks muutunud ning liiga palju teadev Monroe tapeti. Endiselt köidavad üldsuse meeli teisedki surmateooriad.

Ühe vandenõuteooria järgi on Monroe surmas mängus Kennedyte käsi, seksikal näitlejannal olevat olnud armuafäär nii John kui Robert Kennedyga. Foto: Vida Press

"Preili Monroe oli pikka aega kannatanud psühhiaatriliste häirete all," seisab kohtuarsti raportis. "Enam kui korra on ta pettununa või depressioonis teinud enesetapukatse. Neil puhkudel ta päästeti. Meie arvamuse kohaselt kordus sama muster [4. augustil], välja arvatud päästmine."

Näitlejanna psüühika keeras ilmselt tuksi raske lapsepõlv: vaimuhaige ema, isa surm, lastekodude ja kasuperede vahet solgutamine. Monroe otsis meeste seltsist lohutust ning tõendust oma ihaldusväärsusele, kuid nood hülgasid ta alati. Tema kolm abielu olid lühikesed.

Oma viimase mehe, maineka näitekirjaniku Arthur Milleriga abielus olles elas Monroe üle kaks nurisünnitust ning raske günekoloogilise lõikuse.

Armukesed – väidetavalt oli tal lisaks Kennedytele armusuhe ka prantsuse staari Yves Montand’iga – ei jaksanud madala enesehinnanguga ja narkosõltuvuses Monroe’ nutulaule kuulata. Monroe tundis end üksiku ja läbikukkununa.

Psühhiaatri sõnul oli tegu paranoilise sõltlasega, kes kartis hülgamist kui tuld. Kangete ravimite seguga üritas ta end tappa juba neli kuud varem, väidetavalt John F. Kennedy poolse hülgamise tõttu.

Mõrv klistiiripumba abil?

Kui Monroe oleks unerohu üledoosi saanud, oleks lahangu käigus leitud tema maost barbituraatide jälgi. Kuid neid seal polnud.

Samuti ei leidnud politsei tema magamistoast jooginõu, millest Monroe oleks tabletihunnikule peale joonud. Seetõttu levisid pärast näitlejanna surma kahtlused, et mängus oli kellegi teise käsi.

Vandenõuteooriatesse on segatud Kennedy velled, Kennedyte õemees Peter Lawford, doktor Greenson ja maffia, kirjutab metro.co.uk. Väidetavalt olid nii John kui ka Robert Kennedyl Monroe’ga armulugu. Võimalik, et nad arutasid temaga ka poliitilisi teemasid.

Kui esmalt John ja siis Robert Monroe’ hülgasid, ähvardanud näitlejanna tuua avalikkuse ette nii nende salasuhte kui ka teisedki saladused. Väidetavalt viibis Bobby Kennedy Monroe’ surmanädalavahetusel Californias.

Kas tema telliski Monroe’ surma? Kas politseile helistamisega viivitati, et Bobby jõuaks lahkuda ning teised asjaosalised jõuaksid asitõendid hävitada?

Robert Kennedy viibis Monroe’ surma juures?

Monroe’ majja pealtkuulamisseaded paigaldanud Bernard Spindel – võimalik, et ta tegutses maffiaboss Sam Giancana või USA ametiühingujuhi Jimmy Hoffa tellimusel – väitis hiljem, et kuulas Monroe’ surmaööl pealt filmidiiva ning Robert Kennedy tülitsemist. Kohal olnud ka Lawford. Ühel hetkel kostis vali mürts.

Spindel avaldas veendumust, et just tol hetkel Monroe surigi. Väidetavalt lasi Los Angelese ringkonnaprokurör lindid 1966. aastal Spindelilt ära võtta ning hävitada. Samuti räägitakse, et Monroe’ surnukehal oli arvukalt verevalumeid, kuid lahanguraportis seda ei mainitud.

Väidetavalt oli diival ka kurikuulus punane märkmik, kuhu ta oma armulugude üksikasju üles tähendas. Kuid pärast surma kadus see kui tina tuhka.

Teise teooria kohaselt pani mõrva toime maffia – kas siis selleks, et presidenti ja tema venda süüdi lavastada või siis selleks, et Monroe ei saaks mafioosode saladusi välja rääkida. Veel polevat võimatu, et maffia tappis Monroe’ Bobby Kennedy tellimusel.

Briti ajakirjanik Anthony Summers, raamatu "Jumalanna: Marily Monroe salaelud" (1985) autor on samuti veendunud, et näitlejanna surmas on mängus Kennedyte käsi. 650 Monroe’ga seotud inimest intervjueerinud Summersi väitel oli Monroe’l mõlema vennaga armuafäär.

Kui Robert armuloo lõpetas ning Monroe seda avalikustada ähvardas, olevat Kennedy ja Lawford varustanud Monroe’d kangete ravimitega, et tema sõltuvusi toita ja teda vaigistada. Hüsteerias Monroe tegigi kogemata üledoosi ning suri kiirabiautos teel haiglasse, väidab Summers.

Kuna Robert Kennedy tahtis lahkuda Los Angelesest, enne kui Monroe’ surm avalikuks saab, viidi surnukeha Monroe kodumajja tagasi ning Lawford, Kennedyd ning koguni FBI direktor J. Edgar Hoover lavastasid tema surma enesetapuks.

Mitu teist biograafi väidab siiski, et Summersi allikad pole usaldusväärsed, ta moonutab Monroe sõprade sõnu ja esitleb valeinfot tõsiasjadena.

Marilyn Monroe alias Norma Jean Baker

Norma Jean Baker Foto: Vida Press

1. juuni 1926 – Los Angeleses sünnib Norma Jean Mortensen. Tema ema Gladys on RKO stuudios filmilõikaja. Ääretult kaunis naine kannatab vaimuhaiguse all ja annab korduva psühhiaatrilise ravi tõttu tütre võõrastele kasvatada.
1942 – 16aastane Norma Jean abiellub 21aastase James Doughertyga. Abielu kestab vaid neli aastat.
Nooruke iludus teeb modellitööd ja värvib oma punased kiharad (pildil) blondiks.
1946 – Norma Jean Baker võtab nimeks Marilyn Monroe. Ametlikult vahetab ta nime alles aastal 1956. 20th Century Fox sõlmib Norma Jeaniga lepingu.
1947 – esimene kõrvalosa filmis «Šokeeriv preili Pilgrim». Järgneb paar kõrvalosa, kuid Fox keeldub lepingut pikendamast ja Norma Jean jätkab modellitööd ning õpinguid draamakoolis.
1949 – legendaarne aktifoto kalendris, viis filmi.
1950 – soosiv kriitika rollide eest filmides «Asfaldidžungel» ja «Kogu tõde Eevast».
1951 – seksikas blondiin saab kop­sakama rolli filmis «Armupesa» ja hakkab kuulsust koguma. «Armupesa» võtted kuulutatakse Mari­lyni ujumistrikoo tõttu kinniseks.
1952 – filmis «Monkey Business» nähakse Marilyni esimest korda plaatinablondina. Soengust saab tema firmamärk.
1953 – «Härrasmehed eelistavad blonde», «Kuidas miljonärile mehele saada». Algab suhe pesapallitäht Joe DiMaggioga. Marilyn on tõusnud tõeliseks kassatäheks.
1954 – abiellub jaanuaris Joe DiMaggioga. Oktoobris antakse teada lahutusest.
1955 – «Seitsme aasta abielukriis», milles tehtud rolli peetakse üheks Marilyni tugevamaks. Filmist on pärit legendaarne kaader, kus metroorestist kerkiv tõmbetuul lennutab näitlejatari valge kleidi õhku.
1956 – «Bussipeatus», millega Marilyn tõestas kriitikutele draamanäitleja võimeid. Abielu näitekirjanik Arthur Milleriga.
1959 – «Džässis ainult tüdrukud».
1960 – George Cukori «Let’s Make Love» («Armastagem») Yves Montand’iga, kellega Marilynil tekib armusuhe.
1961 – lahutus Arthur Millerist. Draama «Kohanematud», mis jäi luigelauluks nii Marilynile kui ka Clark Gable’ile.
1962 – juunis vallandatakse Marilyn filmi «Something’s Got to Give» võtetelt. Paistab, et tema karjääriga on lõpp. Diiva tõmbub üksindusse. 5. augustil leiab majapidajanna voodist tema alasti surnukeha. Väidetavalt on Marilyni käes telefonitoru. Surma põhjuseks nimetatakse barbituraatide üledoosi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee