„Ellen Niit mitte ei paistnud igavesena, vaid ta ongi igavene." (4)

Puhka rahus.

Minda on läbi minu pika elu saatnud mitmed Ellen Niidu luuletused. Lastele kirjutatud on nii muhedad, sõbralikud, vast isegi harivad. Aga ühe luuletuse juurde olen ikka aeg-ajalt tagasi pöördunud ja see on igihaljas ka täna veel ja jääbki minu jaoks selliseks. See luuletus on " Ma arvasin nõnda, et meri
on alati sinine..."
Jäägu Ellen Niit veel kauaks väga paljudega.

On eriti kurb ja valus Eestist eemal töötades kuulda meie armastatud inimeste lahkumisest. E. Niidu loomingut lugedes kasvas minu põlvkond üles ja need luuletused ja lood tema sulest on nii vapustavalt head ja pildid on ka nii nii toredad. Kui on suur masendus, saab neist aegumatuist lemmikutest alati abi ja elu tundub kohe lihtsam ja ilusam . Sügav kummardus ja kaastunne kõigile E. Niidul ähedastele eelkõige , raamatusõpradele Eestis ja mujalgi , küll on kahju , alati tundub,et inimesed, kes nii hästi kirjutavad, on igavesed ja kogu aeg meie hulgas. Aitäh nii ilusate lapsepõlve alati elustava ja alati nii suurepärase loomingu eest , armastatud Ellen Niit , Teie raamatud jäävad siia maailma ja inimesi ikka lapsemeelseimaks ja paremaks muutma...Hüvasti!