Leelo Tungal: „Ellen Niit mitte ei paistnud igavesena, vaid ta ongi igavene.“ (1)

Leelo Tungal jätkab: "Seni, kuni veel leidub lapsi, kes eesti keeles luuletusi loevad ja laulavad kasvõi „Rongisõitu“, seni Elleni looming püsib.
Mul on hea meel, et meil on ikka rõõmsat klassikat ka, mitte ainult tõsimeelset ja moraalilugevat, kuigi Elleni lastevärssides oli alati väike moraaliiva sees – ikkagi ema luuletused!“

Leelo Tungal mõtleb korra veel ja ohkab: "Ellen Niit oli keelerikas ja hingerikast ja lasterikas ja armastuserikas inimene. Omaette osa oli tal ikkagi Jaan Krossi kõrval seismine ja Krossi toetamine. See oli üks rikas kooslus meie kirjanduses: Ellen Niit ja Jaan Kross."