METSA SAATKOND – KALMISTU: «Inimesed peavad oma esivanemate kalmul sagedasti dialoogi suurte puudega. Mulle tundub, et kõnelus puudega on eestlasele ürgomane,» mõtiskleb kirjanik ja semiootik Valdur Mikita Raadi kalmistul.
Foto: Aldo Luud
31. mai 2016, 06:00
Valdur Mikita: "Eestlaste sünnipäevakõned ja matusekõned ongi praktiliselt ühesugused." (11)
"Kalmistu on tõeliselt paradoksaalne paik: see on surnute loodud elurikkus! Siin on kummaline vastuolu: Tartus on Eesti linnadest kõige suurem inimeste asustustihedus ja siin, Raadi kalmistul – surnute saarekesel! – on üks suuremaid lindude asustustihedusi Eestis," arutleb Valdur Mikita. Bioloog, semiootik ja kirjanik, sügisest Tartu ülikooli vabade kunstide professor Mikita juhtis Õhtulehe palvel kiirekspeditsiooni Raadi kalmistule, et otsida vastust küsimusele: kes on eestlane?
"Kalmistu on tõeliselt paradoksaalne paik: see on surnute loodud elurikkus! Siin on kummaline vastuolu: Tartus on Eesti linnadest kõige suurem inimeste asustustihedus ja siin, Raadi kalmistul – surnute saarekesel! – on üks suuremaid lindude asustustihedusi Eestis," arutleb Valdur Mikita. Bioloog, semiootik ja kirjanik, sügisest Tartu ülikooli vabade kunstide professor Mikita juhtis Õhtulehe palvel kiirekspeditsiooni Raadi kalmistule, et otsida vastust küsimusele: kes on eestlane?
Kus elab eestlane?
Mulle meeldib mõelda, et eestlane on tüüpiline mitmikisiksus: iga inimese sees elab muu hulgas ka üks tõeline eestlane.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid