METSA SAATKOND – KALMISTU: «Inimesed peavad oma esivanemate kalmul sagedasti dialoogi suurte puudega. Mulle tundub, et kõnelus puudega on eestlasele ürgomane,» mõtiskleb kirjanik ja semiootik Valdur Mikita Raadi kalmistul. Foto: Aldo Luud
Rainer Kerge 31. mai 2016 06:00
"Kalmistu on tõeliselt paradoksaalne paik: see on surnute loodud elurikkus! Siin on kummaline vastuolu: Tartus on Eesti linnadest kõige suurem inimeste asustustihedus ja siin, Raadi kalmistul – surnute saarekesel! – on üks suuremaid lindude asustustihedusi Eestis," arutleb Valdur Mikita. Bioloog, semiootik ja kirjanik, sügisest Tartu ülikooli vabade kunstide professor Mikita juhtis Õhtulehe palvel kiirekspeditsiooni Raadi kalmistule, et otsida vastust küsimusele: kes on eestlane?

"Kalmistu on tõeliselt paradoksaalne paik: see on surnute loodud elurikkus! Siin on kummaline vastuolu: Tartus on Eesti linnadest kõige suurem inimeste asustustihedus ja siin, Raadi kalmistul – surnute saarekesel! – on üks suuremaid lindude asustustihedusi Eestis," arutleb Valdur Mikita. Bioloog, semiootik ja kirjanik, sügisest Tartu ülikooli vabade kunstide professor Mikita juhtis Õhtulehe palvel kiirekspeditsiooni Raadi kalmistule, et otsida vastust küsimusele: kes on eestlane?

Kus elab eestlane?

Mulle meeldib mõelda, et eestlane on tüüpiline mitmik­isiksus: iga inimese sees elab muu hulgas ka üks tõeline eestlane.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99