Ma ei läinud naistele ligigi. Ei saa ju öelda: "Mul amputeeriti suguti." (7)

Bostonis asuva Massachusettsi üldhaigla arstid said sel kuul hakkama Ühendriikide esimese peenisesiirdamisega, kinkides vähi tõttu meheaust ilma jäänud 64aastasele Thomas Manningile uue suguti. Ta pidi ilma riistata elama neli aastat. "Ma tahan jätkata elu sellisena, nagu ma enne olin," ütles Thomas haiglapalatis antud intervjuus ja avaldas lootust leida uus armastus.

Massachusettsi üldhaigla pressiteate järgi tehti 15tunnine protseduur, mida haigla nimetab selle valdkonna verstapostiks, 8.-9. mail. Manningile siirati surnud doonori peenis.

Lõikustiim koosnes rohkem kui 50 kirurgist, arstist ja õest. 64aastane patsient kosub haigla teatel jõudsalt. Verit­semise ega infektsiooni märke pole ja organism paistab olevat uue elundi vastu võtnud. Sugutit läbib normaalne verevool.

Suguvõime taastub paari kuuga

New York Timesi teatel oli see kolmas sugutisiirdamine maailmas. Esimene siirdamine 2006. aastal Hiinas ebaõnnestus. 2014. aastal läks Lõuna-Aafrika arstidel peenisesiirdamine korda. Uue sugutiga on sestsaadik juba lapski sigitatud.

Massachusettsi üldhaigla tiim valmistus USA esimeseks sugutisiirdamiseks kolm aastat. Suguelundi anatoomiat kaardistati laibalaboris ülipeeni lahkamisi tehes. Siirdamiseks vajalike kudede eemaldamist harjutati viie-kuue kadunukese peal.

Arstid ilmutavad ettevaatlikku optimismi, et ka Thomase suguti hakkab funktsioneerima nagu kord ja kohus. Paari nädala pärast peaks ta saama juba normaalselt urineerida.

Suguvõimekuse taastumine võib aga võtta mitu kuud. "Oleme kaardistamata vetes," ei taha kirurgide meeskonna juht, rekonstruktiivkirurg Curtis L. Cetrulo enne hõisata, kui uus riist on täiesti töökorras. Dr Cetrulo hinnangul läks lõikus maksma 50 000–75 000 dollarit. Selle tasus haigla. Arstid töötasid tasuta.

"Tahan jätkata elu sellisena, nagu ma enne olin," ütles Thomas reedel haiglapalatis. Revolutsioonilise lõikuse abil uue suguliikme saanud mees istus toolil ja oli esimest korda pärast lõikust voodist väljas.

Ta kinnitas New York Timesi teatel, et tunneb end hästi ning tal pole peaaegu üldse valusid. Lõikusjärgsel päeval tabas teda siiski verejooks ja ta viidi kiirkorras operatsioonisaali. Sestsaadik on paranemine läinud tõrgeteta, kuid Thomas polnud eelmisel nädalal ikka veel valmis oma uut sugutit lähemalt vaatama.

"Alustan täna oma elus uut peatükki lootustega nii enda kui ka teiste suhtes, keda on tabanud suguelundite vigastused, iseäranis meie sõjaväe liikmetele, kes seavad oma elu ohtu ja saavad siis tõsiseid kahjustusi," ütles Manning haigla vahendatud avalduses ning avaldas tänu oma perele, arstidele ja doonori omastele.

Kasvaja avastati täiesti juhuslikult

Halifaxis (Massachusettsi osariik) pangakullerina töötava Thomase sugutist amputeeriti suurem osa 2012. aastal. Teda oli tabanud agressiivne ja potentsiaalselt surmav vähk, mis avastati juhuslikult: nimelt kukkus Thomasele otsa raske seade, mis tekitas jalgevahele raskeid vigastusi.

Teda ravivad arstid nägid sugutil kasvajat, mida Thomas polnud märganud. "Ma oleksin juba maamullas," on ta õnnetusjuhtumile tänulik.

Kui vähk avastati, oli Thomas vallaline. Riistast ilmajäämine muutis tema sõnul uute suhete sõlmimise võimatuks. Pärast lõikust jäi peenisest järele umbes kahe ja poole sentimeetri pikkune könt.

"Ma ei läinud kellelegi ligi. Sa ei saa naisele öelda: Mul amputeeriti suguti ära." Nüüd aga loodab Thomas nii tööle naasta kui ka uuesti armuelu rõõme maitsta.

Thomas oleks võinud pärast elumuutvat operatsiooni jääda lihtsalt anonüümseks patsient Xiks. Seda anusid temalt mitmed lähedasedki. Kuid söakas Thomas oli valmis omaenese nime ja näoga ajakirjanike ette astuma.

Selleks, et suguelundivähk ja -vigastused poleks enam midagi häbiväärset, millest ei tohi valju häälega rääkida. Samuti tahab Thomas kaaskannatajaid julgustada: pärast suguti kaotamist võib uue saada. "Ärge peitke end kivi taha!" kutsub ta teisi mehi üles.

Et Thomase organism ei tõukaks uut elundit välja, peab ta elu lõpuni võtma immuunsupressiivseid ravimeid. Dr Cetrulo sõnul paistab üks neist, Tacrolimus, kiirendavat närvide uuenemist ja aitavat kaasa suguti normaalse talitluse taastumisele.

Kuid arstide eesmärk on minimeerida selliste ravimite vajadust, sest nende aastakümnete pikkune võtmine suurendab neerukahjustuste ja vähiohtu.

Võib sõjaveteranid enesetapust päästa

Cetrulo sõnul on ootel juba järgmine patsient, kes jäi peenisest ilma autoavariis saadud põletushaavade tõttu. Talle siiratakse uus suguti niipea, kui leitakse sobiv doonor.

Sugutisiirdamine on plaanis ka mainekal Johns Hopkinsi ülikooli meditsiinikoolil. New York Timesi teatel on sealses ootejärjekorras juba mitu kuud olnud Afganistanis vigastada saanud sõjaveteran.

Sõjas vigastada saanud mehed ongi USAs siirdamisprogrammide peamine sihtgrupp. Suguelundite ja kuseteede vigastustega veteranide seas on dr Cetrulo sõnul äärmiselt palju enesetappe.

"Need on 18–20aastased mehed ja nad tunnevad, et neil pole mingit lootust lähedusele ega seksuaalelule. Nad ei saa isegi WCs püsti hakkama." Selliste meeste puhul võib peenisesiirdamine olla elupäästja.

Cetrulo tiim kavatseb esmalt oma tehnikat lihvida tsiviilpatsientide peal ja võtta seejärel ette vigastatud sõjaveteranid. Samuti plaanivad nad koolitada sõjaväekirurge suguteid siirdama.

Cetrulo sõnul ei taha USA kaitseministeerium, et vigastatud sõdurite kallal hakataks katsetama veel tõestamata tehnikaid. "Ei taheta, et nad oleksid katsejänesed. Need mehed on niigi palju ohverdanud."

Siiski ei ole selle loo lõpp nii õnnelik kui võiks olla. Lõikus küll õnnestus, kuid Thomasel tekkis uue suguti suhtes nii suur psühholoogiline tõrge, et ta palus selle nädal pärast operatsiooni eemaldada.