Üritused

Rolf Roosalu: Eurovisioni tänavust võidulugu on mul keeruline laulda – see on ju naisele kirjutatud! 

Silja Ratt, Sirje Rattus, 17. mai 2016, 06:00
«1944»: Rolf Roosalu kandis koos saatebändiga «Ringvaates» ette eestikeelse versiooni Ukraina Eurovisiooni võiduloost.Foto: Teet Malsroos
Ukraina võiduloo "1944" "Ringvaates" ette kandnud Rolf Roosalu tunnistab, et pala oli keeruline laulda. "Seda lugu esitab tegelikult ju naisterahvas. Me kuidagi jagasime selle Kairega (Kaire Vilgats – S.R.) niimoodi ära, et oleks enam-vähem okei," seletab Rolf.

Samas kiidab ta loole eestikeelsed sõnad teinud Leelo Tungalt. "Sõnu polnud üldse keeruline meelde jätta. Leelo Tungal on teinud väga hea tõlke ja väga hästi lauldavad sõnad. Need on väga loogilised, sügavad ning hingeminevad."

Kuidas suhestus Rolf aga Ukraina euroloo tugeva sõnumiga? Räägib ju laul valusatest minevikusündmustest. Rolf nendib, et tema generatsioonil puuduvad 1944. aastal toimunu kogemused.

Samal teemal

"Me võime seda õudu ja valu ainult ette kujutada, aga ma arvan, et see on väga raske. Me põhimõtteliselt ei tea sellest ajast midagi, oleme ainult ajalooõpikutest lugenud."

Kuigi Rolf peab ukrainlanna Jamala esitust Eurovisionil väga tugevaks ja emotsionaalseks, tunnistab ta, et hoidis ise pöialt Bulgaariale ja Belgiale.

Ukrainale võidu toonud laul räägib Stalini-aegsest tatarlaste küüditamisest ja viitab ühtlasi Krimmi annekteerimisele Venemaa poolt. Jõulise sõnumiga laulu autor ja esitaja Jamala on päritolult tegelikult krimmitatarlane.

Leelo Tungal: Ukraina loo võidus mängis osa kaastunde-eetika

Leelo TungalFoto: Laura Oks

"Minu jaoks ei ole seda keeruline tõlkida, kui ainult aega oleks natuke rohkem," naeris kirjanik pühapäeva lõuna paiku, kuigi tunnistas, et on tõlkimisega kerges ajahädas. "Teksti ei ole väga palju, aga oluline on, et kuulajani jõuaks ka ridadevaheline sõnum."

Kuigi isegi saatejuhid rõhutasid, et poliitika ei mängi Eurovisionil rolli, siis Tungla sõnul näib, et Ukraina edu on siiski mingil määral seotud sealse keerulise poliitilise olukorraga.

"Eks selle loo puhul mängis oma rolli kaastunde-eetika," usub Tungal. "Kui Eesti oleks läinud lauluga, mille pealkiri on "1941" või "1949", siis meie praegust priiust arvestades vaevalt küll, et oleksime maksimumpunkte korjanud.

Samas on väikseks rahvaks olemisel omad plussid – meie ei pea häbenema, et oleme kellegi okupeerinud."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee