Eurovisioni võitja Jamala: kuulasin oma etteasteks valmistudes filmi "Schindleri nimekiri" nimilugu ja soovisin, et minu laulus oleks samasugune jõud (20)

Eilne Eurovisioni finaal pakkus pinget ja üllatusi absoluutselt viimaste sekunditeni. Tänavune uus hääletussüsteem nägi ette, et iga osaleva riigi esindajad lugesid ote-eetris ette vaid kohalike žüriide punktid ning telefonihääletuste omad liideti hiljem. Pärast žürii punkte juhtis võistlust ülivõimsalt Austraalia, kuid telefonihäälte liitmisel pani asja kinni hoopis Ukraina. Suurfavoriit Venemaa, kellele ennustasid võitu absoluutselt kõik – alates ekspertidest ja lõpetades fännidega – jäi kolmandaks.

Jamala oli pärast võitu sõnatu. Oma osa mängis kindlasti asjas ka tema puudulik inglise keele oskus ja nii andis ta pressikonverentsi osalt ukrainakeelsena. Kuidas aga olid tema kolm minutit eurolaval? „Ma olin väga tänulik, et publik mind nii soojalt vastu võttis. Aitäh, Globe Arena! Samuti aitäh Eurovisioni korraldajatele. Ma nautisin neid kolme minutit iga päev. On väga suur au, ja ka suur vastutus, et te minu poolt hääletasite.“

Jamala: eelistaksin, et seda lugu ei eksisteerikski

Jamala võistles looga „1944“ ja see räägib, kuidas Stalini režiim deporteeris 240 000 tatarlast Krimmist Kesk-Aasiasse ja Siberisse inimtühjadele aladele, kus paljud hukkusid nälja ja kurnatuse tõttu. Paljud tatarlased võrdlevad Stalini terrorit 2014. Aastal aset leidnud sündmustega, milles Venemaa kuulutas Krimmi enda omaks hoolimata, et see kuulus pikka aega Ukrainale. Varasemalt on Jamala öelnud, et tegelikult ei räägi tema lugu vaid minevikust, vaid ka olevikust. „Praegu elavad krimmitatarlased ka okupeeritud territooriumil ja see on nende jaoks väga raske. Nad on tohutu surve all,“ ütles naine, vihjates Ukraina ja Venemaa teravatele suhetele.

Oma võistlusloo pühendas Jamala oma vanavanaemale, kes 20. eluaastate keskpaigas nelja poja ja tütrega Krimmist lahkuma sunniti. Üks lastest ei pidanud raskele teekonnale vastu ja suri. „Pühendan selle laulu oma vanavanaemale ja tema tütrele, kelle matmispaik on tähistamata, kuid ka veel neile tuhandetele tatarlastele, kes elu kaotasid ja kellest ei ole isegi fotosid,“ on ta varem öelnud. Võidujärgsel pressikonverentsil oli Jamalal vanavanaemale ka sõnum. „On väga raske selgitada, kuidas ma ennast tunnen,“ ütles Jamala pisarsilmil ja püüdis end koguda. „Ma eelistaksin, et kõiki neid kohutavaid asju poleks minu vanavanaemaga juhtunud. Ja ma isegi eelistaksin, et seda lugu ei eksisteeriks.“ Jamala paljastas ka, kuidas ta oma etteasteks valmistus. „Ma kuulasin filmi „Schindleri nimekiri“ (Tõestisündinud lool põhinev film, mis räägib Oskar Schindleri, ahne ja jõuka saksa ärimehe, tegudest Teise maailmasõja vältel. Ta suutis päästa üle 1100 juudi surmast gaasikambris ja märkis nad kõik üles enda koostatud nimekirja – K.T) nimilugu ja soovisin, et minu laulul oleks samasugune jõud.“

Venemaa üritas Ukraina laulu võistluselt eemaldada

Aastal 2009 võitis Jamala võistluse „Uus laine“. Kuidas ta võrdleks omavahel neid kaht võitu? „Eurovision on raskem, sest „Uuel lainel“ laulad sa kolm erinevat laulu, aga Eurovisionil pead leida viisi, kuidas vaid ühe looga inimesi veenda,“ ütles Jamala. Pressikonverentsi lõpus küsiti Jamalalt, kas järgmise aasta Eurovision peaks toimuma Krimmis. Seepeale ütles laulja: „Me ei tea, kus linnas, kuid kindlasti toimub see Ukrainas.“

Vene võimud kaebasid varasemalt, et lauluga püütakse Venemaad mustata. Eurovisioni korraldajad aga otsustasid, et laul ei lähe vastuollu võistluse reeglitega, mis keelavad poliitilised kõned laval. Muide, aastal 2009, pärast Venemaa-Gruusia sõda, peeti toonast Gruusia eurolugu „We Don’t Wanna Put In“ võistluseks ebasobivaks, kuna pealkirjas oli ilmne sõnamäng Venemaa presidendi nimega. Gruusia osalejatele anti võimalus sõnad ümber teha, kuid nad otsustasid üldse mitte osaleda. Paar päeva tagasi kirjutas Ukraina rahvusringhäälingu direktor Zurab Alasania oma Facebooki lehel, et kui Eurovisioni peaks võitma mees nimega Lazarev, keeldub Ukraina osalemast 2017. aasta Eurovisionil.

Ukraina on Eurovisioni lauluvõistlusel osalenud alates aastast 2003, kord varem on nad ka võitnud, kui aastal 2004 esindas riiki lauljatar Ruslana looga „Wild Dances“. Kahel aastal järjest on nad jäänud teiseks – 2007. aastal Verka Serdutška esitatud lauluga "Dancing Lasha Tumbai" ja 2008. aastal, kui neid esindas Ani Lorak lauluga "Shady Lady". Ukraina ei ole oma osalemise ajal kunagi jäänud välja lauluvõistluse finaalist. Ukraina tänavuse võistlusloo valisid välja poolfinaalide välja žürii ja televaatajad. Jamala (33) köitis hääletajaid oma väljendusrikka näo ja võimsa häälega. Jamala on sündinud Kõrgõzstanis, kuhu tema esivanemad Stalini ajal asumisele saadeti. Tema isa on moslemist krimmitatarlane, ema aga Armeenia päritolu kristlane. Kui Ukraina iseseisvus, kolis perekond Krimmi elama. Jamala võitis tänavuse võistluse 534 punktiga, teisele kohale jäi žüriide lemmik Austraalia lugu „Sound Of Silence“ 511 kogutud punktiga, kolmandaks aga Venemaa esindaja Sergei Lazarevi esitatud „You’re The Only One“ 491 punktiga.