Alexander Rybak: "Viiul on mu armuke ja raamat on mu laps." (4)

Täna 30aastaseks saav mustakulmuline viiulihurmur on Eurovisioni lauluvõistluse võidust saadik aktsioonis: arvukad kontserdid, telesaated, tuurid, vaimustavad ümberkehastumised ­Venemaa näosaates ja tagatipuks lasteraamat.

13. mail 1986 Valgevenes Minskis viiuldaja ja pianisti peres sündinud, kuid nelja-aastaselt koos vanematega Norrasse siirdunud Alexander sai kogu maailmas kuulsaks 2009. aasta mais, kui ta tõi Norrale Eurovisioni võidu.

Rybaki enda kirjutatud ja norra rahvamuusikast inspireeritud "Fairytale" ("Muinasjutt") purustas lauluvõistluse 2006. aastal Soome Lordi püstitatud Eurovisioni punktirekordi 95 punktiga, teenides kokku 387 punkti.

Särasilmse viiuldaja ülekaal oli fenomenaalne – teisele kohale jäänud Island kogus vaid 218 punkti.

Vägivaldsed vihahood on jäänud minevikku

Rybak sai üleöö kuulsaks ja sestsaadik pole tal rahulikke aegu olnud. Üks album on järgnenud teisele, kontserte on olnud üle kogu maailma ja üks teleprojekt ajab teist taga.

Mitme keele valdamine tegi temast omainimese nii Norras kui ka Venemaal. Ta ei saa mööda tänavat rahus kõndida.

"Mõistan, et mul on nii äratuntavad kulmud. Aga ma ei kurda. Äratundmine kuulub kuulsaks muusikuks saamise unistuse juurde," ütles Rybak mulluses intervjuus.

2011. aastal võistles ta Rootsi tantsusaates ja jõudis nelja parema hulka. Kuid kõige rohkem furoori on tekitanud ta oma etteastetega paroodiasaate "Su nägu kõlab tuttavalt" Vene versioonis "Odin v odin!".

Viiuldajapoiss demonstreeris vapustavat ümberkehastumisvõimet – diskodiiva Gloria Gaynor, rahvalaulumemm Ljudmila Rjumina, habemega naine Conchita Wurst ja vene eurolaulik Dima Bilan.

Ometi ei jõudnud ta viie finalisti hulka. Ent žürii otsustas Rybaki puhul erandi teha ning lubas ta kuuendana finaali. Lõpuks tuligi Rybak hõbedakohale.

Mõni aasta tagasi paistis, et tal hakkavad pinged üle pea kasvama – kord peksis ta helitehniku peale vihastades oma sõrmeluud katki, kord lõi raevuhoos viiuli puruks.

Nüüd aga kinnitab Rybak, et ta on hakanud taltuma. Ta oskab enda sõnul juba paremini ei öelda ja esinemispause korraldada.

"Mina olengi see üksildane troll."

Mullu tuli lapsest saadik muinasjutte armastanud Rybak lagedale oma esimese lasteraamatuga. See kannab pealkirja "Troll ja võluviiul" ning räägib üksildasest trollist, kes suudab oma viiuliga publikut täielikus lummuses hoida.

Kuid võlupill muutub omanikule needuseks. Raamatuga kaasnes audioraamat ja plaat.

"Olen selle kallal kolm aastat töötanud!" tunnistas laulja Dagbladetile. "Mulle meeldib lugusid jutustada."

Rybak ei varja: "Mina olengi see troll. Ta on üksildane ja pöörab oma karjale selja ja läheb metsa, kus ta leiab võluviiuli, mis lummab inimesi. See polegi tegelikkusest nii kaugel."

Temagi tundis end poisikesena uuel kodumaal autsaiderina ning nägi vaeva, et võõrast keelt mõista ja uue eluga kohaneda. Koolis teda eriti ei kiusatud, kuid kõige popim poiss polnud ta kohe kindlasti.

"Küllap mind veidi narriti, aga mina olin alati see, kes teisi kaitses, kui neid kiusati. Nii et olen alati kiusamisohvritega samastunud. Peale selle on nukrad asjad mu südamele armsad. Sellepärast ongi troll nii üksildane ja tal on raske inimesi usaldada."

Ehkki Rybak ütles, et tema lasteraamat on sammuke pere loomise poole, pole pruudikandidaati veel kuskil paista. Ta on rabanud nii kõvasti tööd teha, et armuelu on tulnud tagaplaanile lükata.

"Mul pole praegu sõbratarideks aega," ütles ta mullu Norra naisteajakirjale. Kuid pere ja sõbrad on Rybakile alati esmatähtsad.

"Kõik ülejäänu on tühipaljas õhk. Või siis lisapreemia." Ta unistab tulevikust, kui ta töötaks pigem kulisside taga kui laval. "Kuid see võtab aega."