ÕHTULEHE INTERVJUU | Režissöör René Vilbre: oleme rootslastega lavaesituse osas päris palju vaielnud (2)

Eile õhtul astus meie eurolaulik Jüri Pootsmann Stockholmis Globe Arenal Eurovisioni esimeses poolfinaalis võistlustulle. Vilbre räägib, et Eesti delegatsioon on pidanud rootslastega, kes võistlust korraldavad, päris kõvasti lavaesituse osas vaidlema.

"Laul räägib armastusest ja sellest, et elu ja armastus on mäng. Tuleb julgeda mängida ja vaadata, kas see on õige.“ Selleks, et lavaesitus lugu toetaks, ongi rootslastega maha peetud tuliseid vaidlusi.

"Eelmisel aastal Viinis, kuna Austrias tehti Eurovisioni esimest korda, oli vastutulekuprotsent palju suurem ja seal oli kõik sõnumi poolest palju selgem ja täpsem.“

Kuna rootslased korraldavad Eurovisioni aga kuuendat korda, teavad nad Vilbre sõnul enda arvates täpselt, kuidas peab miski välja nägema. „Kuna me neid inimesi tunneme, siis me vaidleme kirglikult ja saame reeglina tulemuse kätte. Viis-kuus delegatsiooni on siin kohalikega aga päris tülli läinud,“ üllatab ta.

Suurimaid erimeelsusi tekitavad Eesti ja Rootsi vahel arusaamised laulu dramaturgiast, ütleb Vilbre. „Meie jaoks on oluline, et laul kulgeb ja kulgeb, ning hakkab ühel hetkel uuesti peale. Me tahtsime täpselt poole laulu peal selgemat, sügavamat ja võimsamat pildilist rõhuasetust, kuid nad ei tulnud meile vastu. See on suurim vastuolu, mis õhku jäi,“ tunnistab Vilbre, et ühes osas on nad korraldajatega veel endiselt eriarvamusel.

"Eks see on laias laastus nende otsustada, sest nad on korraldajad.“ Siiski tuldi Eestile mehe sõnul väga palju vastu suurte plaanide osas lauljast. „Meie poolfinaalis oleme üks vähestest, kus saab lauljat nii palju suures plaanis näidata – suudame jälgida Jüri silmi, pilke ja olla temaga kontaktis. Graafika osas saime pool sellest, mis tahtsime.“

Üks oluline asi on Vilbre sõnul ka see, et lauljat on laval näha. „Eesti show näeb kirglik ja minimalistlik välja. Paljude esinejate puhul on lava väga kirju, liikuv ja valgusega üle koormatud ning artist kaob selle kõige sisse ära. Kui trendidest rääkida, siis Balkanimaad ja Slaavi riigid kasutavad hästi kirjut graafikat, vilkuvat valgust ja palju koreograafiat. Põhja-Euroopa aga surub rohkem laulule ja esinejale ning lavavalguse osas jäädakse minimalistlikuks.“ Rootsi esitus on Vilbre sõnul aga üldse kõige minimalistlikum – Frans on laval üksi, taustaks vaid pisike kuldne sein.

"Temperamentsed maad aga võtavad lavalt maksimumi. Venemaa puhul see töötab, kuid teises poolfinaalis osalev Valgevene on täielik tsirkus,“ naerab René. „Seal on laval lapsed, loomad, hundid, hologrammid ja kes kõik. Laul võib kõrvust mööda joosta, aga see tsirkus laval on päris põnev.“

Mitu riiki on korraldajatega päris tülis

Kas ei peaks aga rootslased tegema just nii, nagu ütleb iga riigi delegatsioon – ja see, kui esitus halb välja näeb, on juba igaühe enda mure? „Kui me tegime Eestis Eurovisioni, siis teadsime väga täpselt, kuidas tahame iga laulu lahendada, seega ma saan neist väga hästi aru. Me ütlesime ka, et mingeid asju me ei muuda, sest nii on meie arust parem,“ tunnistab Vilbre.

Siiski pole meie delegatsioon õnneks korraldajatega teravalt tülli läinud. Erinevalt näiteks Maltast, kes investeeris oma lavashow’sse umbes 200 000 eurot, kuid Stockholmis vahetati välja plaanitud valgus, graafika ja isegi lauljatari kostüüm! „Neil oli planeeritud väga võimas tehniline samm- laulja kleidi sisse olid peidetud väikesed andurid, mis pidid laval liikudes jälgima projektsiooni. Lauljate peale on küll projektsiooni tehtud, kuid selleks on nad pidanud staatiliselt paigal seisma.“ Rootsis selgus, et Ira Losco kostüüm aga ei tööta ja kõik muudeti ümber.

Vilbre teab, et ka Valgevene lavashow on kallis – umbes 50-70 tuhat eurot. Eesti oma maksab aga umbes 15 eurosenti. Kogu show teeb ära Jüri kaarditrikk. „Ma ei usu, et show maksumus edasipääsu mõjutab. Tegelikult mängib ainult laul ja kuidas laulja suudab kolm minutit laval õige tundega olla. Kui tal on laval mugav ja hea, ongi kõik tehtud. Kui laul on hea, saab seda ainult paremaks teha, kui laul on halb, ei ole oluline, kui palju raha sinna sisse on pandud.“

Enne lavaleminekut on Jüril 5 minutit omaette

Äsja oli artistidel veel viimane võimalus enne õhtust poolfinaali lavale astuda, kui toimus family-show ehk poolfinaal, mida said vaatama tulla artistide perekonnad. Pärast seda suundus delegatsioon hotelli puhkama, et juba õhtuseks suureks etteasteks valmistuda. „Meie püüame kõike teha mõnuga,“ ütles Vilbre vahetult enne perekondade poolfinaali. Täna on delegatsioonil ka kõige pikem ja raskem päev.

Poolfinaal lõppeb alles südaööl, siis tuleb veel kodumaisele meediale intervjuusid jagada. Seda,kui kaua läheb, Vilbre ei tea. „Kui edasi pääseme, on pidu lühem, sest peab hakkama mõtlema, kuidas ja mis edasi.“

Kuidas aga Jüri lavaleminekuks tavaliselt valmistub? „Me oleme kokku leppinud, et teeme pool tundi enne lavale minekut korraks laulu hääletehniliselt läbi ja ka kaamera nurkade ning kaarditriki tehnilise proovi, et näpud soojaks saada. Siis jätame Jüri viieks minutiks omaette, kus ta hingab sisse-välja, vaatab peeglisse ja läheb lavale.“