Dagmar Oja ja Kaire Vilgatsi taaskohtumine Malta eurolauljaga: siiani on külmavärinad! (3)

Kaire ja Dagmar said tänavugi Eurovisionil Maltat esindavat Irat näha tänu sellele, et Jüril oli Iraga kohtumine kokku lepitud ning meie eurolaulik üllatas maltalannat endiste lavakaaslastega.

"Veel enne kui me Eestis võitsime, olin ma oma peas valmis mõelnud, et kui peaksime Rootsi saama, siis tahaksime Vilgatsiga Irale laulma minna. See õnnestus – üllatusmoment oli suurepärane!" õhkab Dagmar.

Nad on Kairega juba vanad Eurovisioni-kalad. Kairel on tänavune võistlus juba neljas. Eesti artistidest on ta laulnud tausta Inesele 2000. aastal Stockholmis ja Tanjale 2014. aastal Kopenhaagenis.

Dagmar on võistlusel kolmandat korda. 2006. aastal esines ta Ateenas koos Sandra Oxenrydiga.

Seda, kui palju on naised aga "Eurolaulul" ja "Eesti laulul" lavale astunud, ei suuda nad kokku lugeda. "Ma olen osalenud aastast 1998, ainult üks aasta on vahele jäänud, aga ma ei tea, mis aasta see oli," ütleb Dagmar.

Eesti hõivatuimad taustalauljad on justkui paarisrakend – nad laulavad sageli koos ja liiguvad ka lavavälisel ajal samas seltskonnas. Dagmar sattuski 2002. aastal euromöllu tänu sõbranna Kairele.

"Maltal oli kombeks, et nad palkavad selle maa lauljad, kuhu nad lähevad. Ma ei mäleta, kes minuga ühendust võttis, aga oli olukord, kus oli vaja taustalauljaid. See tundus nii põnev ja uskumatu. Siis oli Ira muidugi hästi noor ja tagasihoidlik, aga väga ambitsioonikas,” meenutab Kaire.

"Vilgats ütles lihtsalt, et Malta esindaja tahab taustalauljaid ja nüüd tuled sina ka," muigab Dagmar. "See oli üllatus, mis tuli kui välk selgest taevast." Ka tulemus oli võimas: lugu “7th Wonder” sai teise koha.

Kaire mäletab, et enne tema esimest Eurovisioni tundus see võistlus talle midagi ülimalt ägedat, kauget ja kättesaamatut.

"Esimesel aastal tundsin ma end nagu talutüdruk kuhugi lossi sattununa – vaatasin lihtsalt kõike, suu ammuli." Dagmar nõustub.

"Kuigi me olime Tallinnas, käisime ikka pidevalt ringi, fotoaparaadid käes, pildistasime teisi staare ja iseennast koos nendega." Kaire torkab kõrvalt, et siis veel selfisid ei tehtud. "Ei tehtud jah, see polnud moes," tõdeb Oja. "Aga pildid sai paberile prinditud ja on ikka tore vaadata küll."

Fänn tundis Kaire ära

Senistest võistlustest lemmikut Vilgats ega Oja välja valida ei oska. "Igaühel on oma võlu ja headus," arvab Dagmar ja Kaire lisab, et kõik tiimid, kellega koostööd tehtud, on olnud väga mõnusad.

"Kui ma peaks valima, siis koha mõttes oli Ateena kõige ägedam – suvi, päike ja väga eksootiline koht, kus ma varem käinud polnud," sõnab Dagmar.

Kas neid kui euroveterane ka ära tuntakse? "Jaa, müstika!" hüüatab Kaire. "Me käisime euroklubis ja üks mees tuli minu juurde, surus kätt ja ütles inglise keeles: "Tere, Kaire! Me tantsisime koos aastal 2000, kas mäletad?" Ma ei mäletanud," naerab ta.

Kui Jüri Pootsmann on solistina pidevalt pildil, annab intervjuusid ja sammub punasel vaibal, siis taustalauljad on laval üsna peidus. "Kui väga otsida, siis ehk näeb meid ka telekast – oleme kolm väikest musta triipu paremal üleval," märgib Kaire. Kas neil kõrvalejäetuse tunnet pole?

"Ei ole, me ju saame piisavalt palju koos ringi liikuda, asju teha ja aega veeta," lausub Dagmar. Nende sõnul on taustalaulja roll palju stressivabam, sest nende peale ei panda nii suurt pinget. Sellegipoolest ei ütle Dagmar ja Kaire, et nemad kunagi soololauljatena Eurovisionile ei pürgiks.

"Ehk võtame kätte ja teeme järgmine aasta sellise tulemise, et ohoh!" Kaire noogutab. "Kunagi ei tea, mis pähe lööb."

Jüri saab naiste meelest eurotrallis väga hästi hakkama. "Ta on nagu sündinud siia," leiab Kaire. "Ta teab täpselt, mida teeb, ja see on väga äge," kinnitab Dagmar. Nad tõdevad, et kogenud eurohuntidena valdab neid Jüriga seoses ka teatav emainstinkt.

"Eks meilt natuke oodatakse, et me tal silma peal hoiame, aga me ei saa talle asju ette kirjutada ja pidevalt sabast tõmmata, et sinna ei lähe, temaga ei räägi ja nii ei tee," seletab Dagmar. "Ta on siiski täiskasvanud inimene," sekundeerib Kaire.

Kuidas nädal tagasi Stockholmi sõitnud lauljate lapsed neid emadepäeval meeles pidasid?

"Ikka telefonikõnega," ütleb Dagmar, kes kasvatab tütar Laura Leed. Kairel on pojad Alfred ja Mihkel ning tütar Karin.

"Skype’i kaudu näidati mulle kõike, mis nad koolis emadele teinud on – tütar tegi emast joonistuse ja poeg tegi siidimaali. Ma siin just ükspäev kurvastasin, et olen nii kaua eemal olnud, aga pühapäeval sai omavahel räägitud ja nüüd on jälle kõik hästi."

 Silver Laas: vahelduseks on tore asju tagantpoolt jälgida

"Ma vaatan vanemate kolleegide pealt, mida peab tegema ja kuidas olema," muigab kolmas taustalaulja Silver Laas, kes on Eurovisionil esimest korda.

"Lõbus on ja üllatavalt pingevaba, vähemalt minul," jagab ta muljeid. Trafficu solist kinnitab, et talle meeldib taustalaulja kingades olla: "Ma olen ju Eestis harjunud ise pidevalt eespool olema ja vahelduse mõttes on tore asju tagantpoolt jälgida."

Silver pole enda sõnul ligi kümme aastat tausta laulnud. "Kuna see on Stig Rästa laul ja me saame hästi läbi (Stig onTrafficu kitarrist – toim), siis ta helistas ja ütles, et Jüril oleks vaja taustalauljat ja kas ma viitsiksin. Ma mõtlesin, et Jüri on äge tüüp ja miks mitte appi minna," meenutab ta.

Et Silveril on rohkem vaba aega kui Jüril, kellel on peal meeletu tempo, on ta jõudnud käia Stigiga kinos, lõbustuspargis ja ka niisama linna avastamas.

Ka Traffic on korduvalt „Eesti laulul“ osalenud ja ka lõppvooru jõudnud, kuid Eurovisioni piletit nad veel saanud pole.

„Ma olen praegu asjadega rahul. Oleme oma bändiga nii mõnedki kohad juba maailmas läbi käinud,“ ei ole Silveril kahju, et ta oma bändiga võistluses pole.

Jüri on Silveri arvates uskumatult tubli ja ta usub, et Eesti pääseb finaali: „Sisetunne ütleb, et me saame edasi.“ Seda, kuidas meil läheb, näeme juba täna õhtul.