LISA KOMMENTAAR
5. mai 2016, 20:25
Et sis kõik on OK? Eino cool siis, ma juba olen häppi!
5. mai 2016, 14:11
Keel muutub pidevalt. rikastub. 40-50 ndatel levisid igasugused komprivetid ja fiskultprivetid. Pluss igasugused matid j.n.e. Nüüd kipuvad inglise keele sõnad võimust võtta. Küllap varsti saame ka salemaleikumid ja muud taolist viljastavat sõnavara juurde.
5. mai 2016, 11:55
Äärmused vast ei muuda keelt päriselt ära ja see noorte bravuuritsemine inglise keele oskuse demonstreerimisel ei muuda küll eesti keelt olematuks. Aeg sõelub välja need sõnad, mis jäävad ja teised lihtsalt kaovad unustuse valda. Ise olen ka kasutanud mitmeid arvutikastajale lihtsamaid ingl. keelest pärit sõnu ja leian, et paljud on juba meie keeles koduneda jõudnud.
Ja kas me suudaksime praegu lugeda "Kalevipoja" algvarianti ilma keelealaste selgitusteta?
Ja kas me suudaksime praegu lugeda "Kalevipoja" algvarianti ilma keelealaste selgitusteta?
5. mai 2016, 09:53
Seda küll aga keelt ei saa isevoolu areneda lasta sest tänapäevane tsivilisatsioon nõuab täpset ja üheseltmõistetavat keelt teaduses, seaduses-juriidikas. Ei saa olla nii, et seadus pannakse kirja ja siis asuvad asjatundjad seda tõlgendama, et näete, siin on koma, järelikult tuleb seda seadust mõista nii. Või, et see sõna siin on mitmetähenduslik, järelikult võib seda seadust mõista ka teisiti ja seega ei saa väita, et seadust rikutud oleks. (Kohtupraktikast)
Keele areng, arendamine peab tagama keele täpsuse, üheseltmõistetavuse, seega korrektsuse.
Keele areng, arendamine peab tagama keele täpsuse, üheseltmõistetavuse, seega korrektsuse.
5. mai 2016, 12:28
On ju olemas normkeel ja argikeel, esimesega tegelevad targemad, korrastavad seda, loevad mõned sõnad normiks, aga argikeel vohab küll isevooluteed mööda ja selle reguleerimisega ei saa keegi hakkama ehk ainult aeg on see, mille peale loota. Argikeel on ka mõnes mõttes heitliku nooruse identifitseerimise vahend - kuulud meie hulka, ei kuulu, on ka poosetamiseks.
Teaduskeel on eesti keeles õnneks päris hästi olemas ja seda ka hooldatakse/hoitakse, sama ka juriidilise sõnavara puhul. Et tööd ja tegemist jätkub kõigile, ka kaaskommenteerijatele.
Teaduskeel on eesti keeles õnneks päris hästi olemas ja seda ka hooldatakse/hoitakse, sama ka juriidilise sõnavara puhul. Et tööd ja tegemist jätkub kõigile, ka kaaskommenteerijatele.
5. mai 2016, 09:37
No on ikka küll.Kui kuulad noorte omavahelist juttu,siis võta tõlk appi.Ingliskeelseid fraase ja vene matte täis.Saja aasta pärast arvatavalt selleaegsed noored enam "Kalevipoega" lugedes sellest aru ei saa.
5. mai 2016, 09:43
see ongi keele muutmise eesmärk, et kaotada järjepidevus kultuuris ja keeles, mida antakse loomulikult edasi põlvkonnalt põlvkonnale. See on VAIMSE ORJASTAMISE TEHNOLOOGIA. Keda teema huvitab see leiab ka täpsed selgitused üles, muidugi mitte eesti keeles.
KOMMENTAARID (7)