"Õudusfilme täis topitud topis" sai pildile ja nii igal aastal vähemalt Haapsalu festivali ajal hakkab nümfomaani järjekindluse ning täitmatu pilguga teravaid elamusi otsiv üliedev multitalent taas targutama. Teda on kohati üsna huvitav kuulata, pole midagi öelda. Tekib vaid murelik küsimus, et kui kaugele on inimene nende nn "teravate elamuste" otsimisel valmis minema? Ok, saame ju aru, et mõni ongi spetsialiseerunud hetero poiste murdmisele ja see pakub kindlasti jahimehe instinktile egoistlikke elamust. Aga võiks ju siiski aru saada, et oma ihasid ja teravaid elamusi rahuldades need ei kao, vaid aina kasvavad ja ühel päeval tuleb inimesel iseendale peeglist vastu vaadata...
Otsa vaatamisest on vähe, on vaja neid nimepidi nimetada, teadvustada, neist lahti öelda ja vabaneda. Käsud järjest anda, soovitavalt kirjalikult ja pärast need kirjad likvideerida, et võimalikult palju välja tuleks.
KOMMENTAARID (7)