OMAPÄRANE ARTIST: Fausti sõnul kuuluvad tema repertuaari nii psühhodeelne dzäss kui ka pühalik muusika. „Mulle meeldivad suured koosseisud ja suured kontrastid.“Foto: Toomas Volkmann
Saund
30. aprill 2016, 14:36

Pühapäeval saab Telliskivis jalgrattasõidu abil pillimängu suunata

„Muusikalises mõttes on see mulle kindlasti üks karjääri raskemaid ülesandeid,“ räägib saksofonist ja helilooja Maria Faust (37), kes lõi spetsiaalselt Jazzkaare jaoks erilise heliteose „Velocipede“, mis ühendab muusika, visuaalse kunsti ja kehakultuuri. Nimelt saavad pealtvaatajad teost kuulates jalgratta selga istuda ning sõidu kiiruse abil kontserdi kulgu suunata.

Faust kinnitab, et säärase mitmekülgse heliteose loomine polnud kergete killast ettevõtmine. „Esiteks oli keeruline ühendada akustilisi instrumente mängivad muusikud elektroonilisi helimasinaid kasutavate muusikutega. Need on kaks erinevat maailma ja see nõudis aega ja nuputamist. Teiseks kirjutasin ma muusika 100% mažoorsetes toonides. See oli me enda soov kirjutada midagi muretut ja positiivset. Tuli välja, et see on kuramuse raske,“ pihib saksofonist. „Ma ei ole loomult stabiilselt happy. Pigem stabiilselt ebastabiilne.“

„Lühidalt näeb see välja nii, et publik saab valida, kas istub, tantsib või väntab jalgratast. Visuaale teeb videokunstnik Miisu, nii et ei pea vaaatama bändi vaid saab näha ja ette kujutada, kuidas sõidad läbi Tallinna.“

Fausti sõnul saab kontsert olema suhtlus publiku ja pillimängijate vahel. Kui pillimängijad näevad publikut rataste seljas gaasi andmas, lisatakse ka pillimängu suurem kogus energiat. See väljendub muusikas kas dünaamilisuses või tempo kasvus.

Kuidas tuli Faust ideele teha musikaalselt säärane ebatavaline etteasta ja kaasata aktiivselt publikut? Naine tunnistab, et kunagi midagi sarnast teinud.

„Kunagi, kui ma olin noor, ambitsioonikas, aga samal ajal kogenematu ja tundmatu nimi, tegin muusika jalgratastele ja orkestrile. Toona oli tegu treeningprogrammiga ja aluseks võtsin pulsisageduse. Meil kõigil, nii muusikute kui sportlastel (need olid professionaalsed iron man sportlased), olid küljes andurid, mis mõõtsid pulsisagedusi. Ekraanilt oli võimalik näha iga inimese pulssi. Tuli välja, et kiires tempos väntamine ja kulminatsioonis soolo esitamine olid pulsisageduselt üsna samad. Muusik on tegelikult natuke nagu sportlane,“ arvab Faust.

Nüüd, kui Jazzkaar palus Faustil midagi festivali lõpetamiseks kirjutada, käiski naine välja idee teha midagi sarnast. Veidi on „Velocipede“ kunagisest treeningprogrammi tarbeks loodud muusikast siiski erinev. „“Velocipede“ räägib sihitust kulgemisest ja ei kuskilt välja ilmunud õnnetundest,“ seletab Faust.

Oma bändide Maria Faust Jazz Catastrophe ja Maria Faust Sacrum Facere poolest tuntud Faust pälvis tänavu ka Jazzkaare ja Danske Banki džässiauhinna peavõidu. Naine tunnistab, et ei uskunud enda võitu, kuigi tunneb muidugi heameelt.

„Ma ei viljele peavooludžässi, ma ei mängi muusikat taustaks, ma ei ole eriti paindlik muusik ja minu nimi ei jõua ilmselt mite kunagi tavainimese teadvusesse,“ põhjendab Faust, miks võit talle üllatusena tuli. „Ma olen vabadust jahtiv ja pigem alternatiivsete stiilidega mässav looja. Miks? Sest mul hakkab kergelt igav ja ma ei taha ennast kuhugi kasti suruda.“