Lugu ilmus esimest korda Õhtulehes 30. aprillil 2016.
ÕL ARHIIV | Eestis süüdistati vägevamates nõiatempudes enamasti mehi (7)
Soolise võrdõiguslikkuse volinik poleks 16.–19. sajandini vähemalt nõiaprotsesside kohta saanud Eestis just palju ettekirjutusi teha. Kui mujal Euroopas oli kuni 90 protsenti nõiduses süüdistatavatest naised, siis Eestis jagunesid nais- ja meeskohtualused võrdselt, sealjuures vägevamates nõiategudes süüdistati nimelt mehi. Siin, jah, võidi lähtuda tõesti šovinistlikust loogikast: suure õnnetuse kaelamanamine pole ju ometi naisele jõukohane töö!
17. sajandil Eestis nõiaprotsesside käigus surmamõistetutest on teada 44 inimese sugu. "Nendest 23 oli mehi ja 21 naisi," ütleb Inna Jürjo, ajaloolane, keskaja uurija. Samal sajandil hukati veel vähemalt üheksa nõiaks kuulutatut, aga nende osas pole kohtukirjades soole viitavaid andmeid üles tähendatud.
Otfried Preussleri “Väike nõid” on lõbus lugu 127-aastasest nõiast, kelle vanus pole õige nõia jaoks mingi vanus, ja tema lõbusast kaaslasest kaaren Abraksas’ est. Väikse Nõia suurimaks sooviks on minna Walpurgi ööl Blocksbergi mäele.