Inimesed

"Hamlet" oli olemas enne Shakespeare’i, aga tema tegi selle kuulsaks

Aigi Viira, Triin Tael, 30. aprill 2016 06:00

14 KOMMENTAARI

l
lugeja/ 3. juuli 2017 01:35
Lugesin kooliajal "Ülesküntud uudismaad", oli lahe lugemine, ka koolipoiss sai paksu "tellisega" hakkama. Ikka hoopis teine asi kui nt "Sõda ja rahu". Kui "Ülesküntud uudismaa" on Šolohhovi tehtud, siis ta ikka on kirjanik.
e
Ew/ 9. september 2016 21:29
Mis siis, inimene oli ka enne olemas, kui jumal ta lõi. Pole uut siin Päikese all ;)
v
vaikse doni kohta/ 30. aprill 2016 16:46
Räägiti jah jutte, neid levitas näiteks Solženitsõn. Aga ilmselt nad ainult jutud ongi, sest ainsad tõendid oli see et kommunistiks hakanu ei saanud ju nii head raamatut kirjutada ja et esimene raamat on teistest kõvasti parem. Tegelikult pole ei heale raamatule viletsate järgede kirjutamises ega režiimidega koostöö tegemises midagi ebatavalist. Pealegi leiti pärast neid jutte Solohhovi käega kirjutatud käsikiri üles. Iga jutt mida räägitakse pole sellepärast veel õige
A
!/ 30. aprill 2016 19:40
Arusaadavalt kirjutas Šolohhov selle saadud käsikirja omakäeliselt ümber, enne kui trükki andis. Kohendas ning korrigeeris veidi. Teiseks oli ta liialt noor ja harimatu (4 klassi), kui ta seda raamatut kirjutas. Kolmandaks ei olnud ta ise üldse kasakas, tema noorus ei möödunud mitte Donimaal ja nimetatud sündmustes ta ise ei osalenud. Kuid raamatu järgi pidi ta seda kõike põhjalikult tundma. Donimaale läks ta alles 1924.a. Raamatu kirjutamist alustas 1926.a. (21 aastaselt) ja kahe aasta pärast ilmus see hiilgav suurteos juba trükis!
Lõpuks, mitte ükski tema hilisem raamat, kui tal oli juba tõesti elukogemusi ning ka haritust juurde kogunenud, ei küündinud enam Vaiksele Donile ligilähedalegi.
v
vaikse doni .../ 30. aprill 2016 22:00
Kui mustand on leitud siis tähendab see mitte lihtsalt teksti olemasolu, vaid sodimisi, paranduse, väljajäetud peatükke, vahele lisamisi jms, mida oleks raske uskuda lihtlabaselt teksti vargalt. Tema autorlust on üle maailma uuritud küll käekirja ja tekstide stiili poolest. Mille kuradi pärast peaks näiteks Norra teadlased kommunistist plagiaadikirjutajat kaitsma ? Nad oleks saavutanud sada korda suurema tähelepanu ja au kui neil oleks õnnestunud Šolohhovi autorlus ümber lükata.
https://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Sholokhov#Authorship_of_texts
i
Imestan/ 1. mai 2016 11:22
et kuidas saab küll nii naiivne olla! Sinu tõendid ei tõenda ju mitte midagi! Kes keelab võõra käsikirja järgi omakäelist uut käsikirja teha, seal muudatusi ja ka veel kordsel läbivaatamisel ja refigeerimisel mahatõmbamisi, juurdekirjutusi ning parandusi teha. Kas vi usutavuse huvides lausa spetsiaaalselt. Ja muidugi on sel juhul ka käekiri plagiaatori enda oma, uurigu siis ükskõik milline maailmakuulus grafoloog seda tahes. Kõik see ei välista, et kogu lugu on eelnevast käsikirjast maha kirjutatud ning ümber töötatud. Ja tundmatu autori originaalkäsikirja ei leita nagunii enam mitte kunagi, sest see on loogiliselt võttes juba ammugi hävitatud. Juba Šolohhovi enda huvides. Või siis varjul eriti salajases seifis.
a
aga raamatu kirjutas ju kiki koos riidega/ 1. mai 2016 12:42
kas venelastel on olemas kirjanikku ??????
Isegi Pushkin oli Läänemaa mees,teistest röök,imata. Alarid ja kõik auuuusad teavad ning vannuvad käsi Koraanil.
x
xx/ 30. aprill 2016 16:46
No lisaks kirjanduslikule süžeele võib Hamlet olla ka ajalooline isik. Ta on võetud Saxo Grammaticuse Taani ajaloost, mis osaliselt kirjeldab kindlasti ajaloosündmusi.
s
software bug/ 30. aprill 2016 17:00
Jumal hoidku Õhtuleht, laske oma veebiprogrammeerija ometi lahti ! Mitu aastat pole suutnud parandada programmis viga, mille tõttu Lumia telefoniga saadetud sõnum postitatakse mitu korda, lihtsalt sellepärast et samale leheküljele tulin tagasi !
x
xx/ 30. aprill 2016 16:39
No lisaks kirjanduslikule süžeele võib Hamlet olla ka ajalooline isik. Ta on võetud Saxo Grammaticuse Taani ajaloost, mis osaliselt kirjeldab kindlasti ajaloosündmusi.
k
kolerast/ 30. aprill 2016 11:27
Väidetavalt on üldse olemas ainult 26 põhimõtteliselt erinevat ilukirjanduslikku põhisüžeed - ja tuhanded ja miljonid raamatud on seega vaid nende põhisüžeede variatsioonid...
j
JUHAN/ 30. aprill 2016 09:54
Räägitakse, et ka Nobeli preemia toonud Šolohhovi "Vaikne Don" on tegelikult ühe ma 20.ndatel likvideeritud, maha koksatud kasakaohvitseri autobiograafiline romaan. Tegeliku autorina on välja pakutud kedagi tundmatut Fjodor Krjukovit. Tema käsikirja kirjutas Šolohhov lihtsalt ümber, sellele punast tooni juurde lisas. Samuti raamatu lõpu.
o
olge rahulik, see/ 1. mai 2016 17:37
kasakaohvitser kandis GEORGI LINTI ja oli sellepärast juba teie vaenlane.
V
!!!/ 30. aprill 2016 09:45
Veel XIX sajandilgi ei peetud autoriõigust kuigi pühaks. Ivan Krõlov vehkis oma kuulsad valmid poolteist sajandit varem elanud La Fontaine pealt maha. Tõlkis vene keelde ning avaldas oma nime all. Ja meie Lydia Koidula halearmsad külajutukesed olid kah saksa keelest tõlgitud. Isegi Aleksei Tolstoi kuulus Buratino süžee on kangesti sarnane märksa vanema itaallaste Pinocchio seiklustega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee