Vaatasin hiljuti ETVst Carte Blanche saadet aastast 1996, Silvi Vrait ja Urmas Ott...Tõesti, mitmel korral nutsin :( Kui ILUS naine oli Silvi! Mitte klassikaline pikk ja sale iludus, aga ilu õhkus temast, kui ta oma suu lahti tegi, kas lauluks või vestlemiseks. Tema ilusad silmad, zestid, imekaunis naeratus ja kogu see naiselik olek ning lisaks imeline kõnepruuk, kaunilt seatud laused ja mõtted...Ohh :( Ja kuidas ta rääkis oma pojast, Silverist- tõesti ta armastas kogu hingest oma poega! Elu on sageli väga ebaõiglane nii armsate, südamlike inimeste vastu :( Ega suuda siiani selgelt aru saada, et Silvit tegelikult ka enam ei ole...Nüüd on koos Otiga mõlemad paremas kohas...Silvi jääb südamesse!
Muusiku, helilooja ja Fixi trummimehe Priit Pihlapi abikaasa ning Vraidiga sotsiaalmeedias pidevalt suhelnud Sirje - neli korda lugesin seda lauset läbi, aga mitte midagi aru ei saanud.
Jään Silvi Vraiti alati meenutama ning imetlema! VÕIMAS naine, kes on jätnud edasi elama suurepärase elutöö. Mis puutus tema viimase aja eraelusse, siis ehk võtavad sellest õppust paljud, paljud teised naised, kes otsivad armastust interneti teel...Kõiksugu tinderid ja kohtingusaidid...Ärge uskuge mesijutte- mis kõlab liiga hästi, ei saa iial tõde olla, kuid armuda ilusatesse sõnadesse ning lubadustesse on kerge. Just selle peale sulidest mehed mängivadki! Noori naisi kasutatakse füüsilises mõttes ära, vanemaid materiaalses mõttes...Liikuge ringi, tegelge hobidega ja tutvuge reaalses elus, silmast, silma! Ka inimese tausta kiirkontroll ei ole tänasel päeval miskit keerulist. Silvikene, puhka rahus!
Oli see Silvi eraelu kuidas oli, see pole meie arvustada. Mulle meeldib tema lauludest enim " Vana pidiraam". Kahju muidugi,et nii andekas laulja vara lahkus.
KOMMENTAARID (9)