Inimesed

Uppumine, sissepõlemine ja äkksurm tabab seda, kes rüvetab hiit, ohvrikivi, püha puud või jõekääru (97)

Rainer Kerge, 23. aprill 2016, 06:00
VANA HIIEKOHT: Lehmja tammikuga Jüri alevikus Harjumaal on seotud usundiline kohamuistend, mille järgi muutus tammedeks üks pulmaseltskond. Ühe versiooni järgi olevat seltskond laulatuselt tulles seal murul tantsima ja mängima hakanud, teise loo järgi olid nad kange tuisuga sinna ära eksinud ning iseendid tammedeks sajatanud ja vandunud. Foto: Alar Truu
Kaks meest teevad Haanjas pühas metsas röövraiet. Veidi aja pärast üks upub, teine põleb majja sisse. Kohalikke kombeid mitte tundvad kalamehed kaovad ridamisi vette Hiiehauaks nimetatud pühas paigas Pärnu jões. Käsukorras hiie maha võtnud töömees teeb natukese aja pärast endale otsa peale. Kõik need eesti rahva ennemuistsetesse juttudesse sobivad lood on juhtunud meie kaasaegsetega viimase poole sajandi jooksul.

"1953. aastal raius üks kasuahne mees öösel salaja maha püha männipuu – lootuses sealt seest varandust leida. See oli ohvripuu, millele annetati ka näiteks hõberaha. Pole teada, kas mees puuõõnest midagi sai, aga järgnevalt kiskus kogu ta elu kiiva ja varsti uppus ta ära," jutustab Ahto Kaasik, Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ekspert, äsjailmunud raamatu "Põlised pühapaigad" autor.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

1. november 2017, 00:01
Ahto Kaasik: pühapaikade vägi pole aastasadadega kadunud
18. juuli 2017, 20:21
Kivikalme teisaldanud põllumehe kaebus suunati Euroopa Kohtusse
20. mai 2016, 06:00
Muinaseestlaste rajatud hiites on raiumine lubatud!

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee