Inimesed

Uppumine, sissepõlemine ja äkksurm tabab seda, kes rüvetab hiit, ohvrikivi, püha puud või jõekääru (97)

Rainer Kerge, 23. aprill 2016, 06:00
VANA HIIEKOHT: Lehmja tammikuga Jüri alevikus Harjumaal on seotud usundiline kohamuistend, mille järgi muutus tammedeks üks pulmaseltskond. Ühe versiooni järgi olevat seltskond laulatuselt tulles seal murul tantsima ja mängima hakanud, teise loo järgi olid nad kange tuisuga sinna ära eksinud ning iseendid tammedeks sajatanud ja vandunud. Foto: Alar Truu

Kaks meest teevad Haanjas pühas metsas röövraiet. Veidi aja pärast üks upub, teine põleb majja sisse. Kohalikke kombeid mitte tundvad kalamehed kaovad ridamisi vette Hiiehauaks nimetatud pühas paigas Pärnu jões. Käsukorras hiie maha võtnud töömees teeb natukese aja pärast endale otsa peale. Kõik need eesti rahva ennemuistsetesse juttudesse sobivad lood on juhtunud meie kaasaegsetega viimase poole sajandi jooksul.

"1953. aastal raius üks kasuahne mees öösel salaja maha püha männipuu – lootuses sealt seest varandust leida. See oli ohvripuu, millele annetati ka näiteks hõberaha. Pole teada, kas mees puuõõnest midagi sai, aga järgnevalt kiskus kogu ta elu kiiva ja varsti uppus ta ära," jutustab Ahto Kaasik, Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ekspert, äsjailmunud raamatu "Põlised pühapaigad" autor.

Ahto räägib kohe otsa loo: "1990ndate alguses, kui meil oli rohkesti metsavargusi, sirutasid kaks meest Haanjas käe Vällamäe metsa järele. Seda metsa oli hoitud mõisa ajast alates, kohalikud teavad, et see on püha ja puutumatu. Mehed tegid seal siis röövraiet, et endale raha teenida. Üks varsti uppus, teine põles sisse."

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

1. november 2017, 00:01
Ahto Kaasik: pühapaikade vägi pole aastasadadega kadunud
18. juuli 2017, 20:21
Kivikalme teisaldanud põllumehe kaebus suunati Euroopa Kohtusse
20. mai 2016, 06:00
Muinaseestlaste rajatud hiites on raiumine lubatud!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee