Riigikogu liikmed: miks uurivad õiguskaitseorganid surmajuhtumite asemel ilukirjandust? (34)
Arupärimise eestvedaja Oudekki Loone rõhutas, et surmajuhtumite uurimata jätmine üheskoos sõnavabaduse piiramisega kahjustab tõsiselt Eesti kui demokraatliku riigi mainet ja õõnestab inimeste usaldust riigi vastu ning esitas samad küsimused kirjalikult ka justiitsminister Reinsalule.
“Kui isiku kadumise korral kriminaalmenetluse alustamise üle võib veel polemiseerida, siis isiku kahtlastel asjaoludel surma korral selleks ruumi ei ole,“ märkis Loone. Tema sõnul leiavad kõik pöördumisele alla kirjutanud, et on äärmiselt kahetsusväärne, et prokuratuur tegeleb küll süvitsi arvamuste võimaliku kriminaliseerimisega, aga on täiesti tähelepanuta jätnud avaliku elu tegelase surma võimaliku kriminaalsuse.
“Avalikkus vajab kindlustunnet, et inimelu on meie riigis väärtus ja iga surmajuhtumit menetletakse äärmise põhjalikkusega” ütles Loone, “on oluline, et algatataks sisejuurdlus, kui selgub, et mõni juhtum millegipärast on vajalikust tähelepanust ilma jäänud.”
“Äärmiselt huvitav ja kõnekas detail on ka see, et väidetavalt tundis kaitsepolitsei huvi Hardo Aasmäe valduses väidetavalt olnud KGB toimikute vastu ning kaitsepolitsei oli ka üks esimesi, kes pani Hardo Aasmäe surmakuulutuse ajalehte, kuigi juhtum polnud veel avalik. Kuidas selline info saadi? Milline oli kaitsepolitsei seos selle juhtumiga?” küsis Loone.
Kommentaarid