Einoh, naine on väga kaunis ja kõik tundub kena, et õnnelikud inimesed. Loodan, et vaene mees end lõhki pole laenanud.., kusagilt meenub, et ostis suure maja kusagil Viimsis? Eks rabeleb end lõhik, et unistuste elu pakkuda naisele ja lastele, aga ei tasu hulluks ka minna ja unustada, et materiaalsest küllusest on olilisemaid asju siin ilmas. Loodan, et need meelest ei lähe ja, et naine ei ole raha peal väljas.
Väga ilus paar ja on näha, et nad väga armastavad teineteist- see ju kõige tähtsam! Aga kärgpere kasuks ei räägi paraku mitte üks asi, see ajab varem või hiljem suhted pingesse. Ma mõtlen klassikaline kärgpere, kus on sinu, minu, meie lapsed, on konfliktid kerged tekkima, ükskõik, kui õnnelikud ja armunud mees ja naine ka poleks. Mõlemal on lapsed olemas, milleks veel ühine laps? Olnud õnnelikult koos, tegelenud olemasolevate lastega ja nautinud, reisinud, olnud koos õnnelikud...Aga eks igaüks ise teab. Marko poeg Simo on muidugi üliandekas noor trummar! Igaljuhul soovin õnne ja väga, väga loodan, et nende kärgperest tuleb see erand, kus ei teki suuremaid probleeme!
Probleemid tulevad ja lähevad. Ka tavalises peres on probleeme, eriti kui seal kasvavad teismelised. Meil ka kärgpere ja pean ütlema, et laste pubeka-aeg oli ikka õudus kuubis. Nüüd, kui see aeg üle elatud, on elu nagu lill :)
Asi pole isegi puberteedieas, kui selles, et lihtsalt sel emmel ei jagu puht füüsiliselt kõigi jaoks aega ja sellest saavad ebakõlad toitu. Mees soovib olla naisega kahekesi, aega veeta, ag anaisel ju veel lapsed kantseldada, sööta, kasida, lisaks nüüd beebiga tegelemine, mis on 24h...Ei jätku teda kõigile, isegi, kui tahaks. Jäävad suuremad lapsed tähelepanuta, kui on tarvis muret kurta või lihtsalt koos asju arutada, suurem osa tähelepanust läheb nii ehk naa beebi peale. Lisaks on veel see, et olgu nii kenad inimesed, kui tahes, oma lapsele/lastele pööratakse ikka rohkem tähelepanu, kui elukaaslase omadele ja vastupidi. Lapsed hakkavad üsna pea sellest juttu tegema: miks tema võib, aga mina mitte jne. Suhe püsib ilusa ja romantilisena senikaua, kui mees ja naine võrdselt teineteisele aega leiavad ning paljugi kahekesi teevad. Lapsed paraku ei ühenda kedagi, ei hoia kinni, ega tugevda suhet.
ütleme nii, et on probleeme ka tavalises (sa pead silmas siis mitte kärgperet?) peres, seda nüüd küll. Aga kärgpere puhul ütles üks psühholoog kuldsed sõnad, mida ikka meenutan, kui taaskord lahku läinud kärgperest kuulen: Kärgperendus pidavat olema viimase 10 aasta peamisi lahkumineku põhjuseid. Lastele ei oska kumbki vanem arusaadavalt (ja mis siin saabki arusaadavat olla?) selgitada, miks see ühine laps teistest tähtsam on. Mees hakkab naisele ette heitma, et tema lapsega või lastega ei veedeta sama palju aega ja naine hakkab sedasama mehele ette heitma...ja lisaks see, nagu keegi juba mainis mehe ja naise vahelised asjad jäävad peagi mitte teise, vaid neljanda või viienda järguliseks :S
Minumeelest on väga kena, kui inimesed järgivad selles asjas traditsiooni, mitte ei kihuta phauhti abielluma. Neid on nii palju, kes alla aastagi koos olnud ja juba abielluvad ning aasta pärast lahutavad...Tuleb võtta aega teineteise tundmaõppimiseks, ka probleeme üheskoos seljatada, vaadata teineteist erinevates olukordades, kaaluda, kas see on see inimene, keda ma tahan elu lõpuni enda kõrval näha, kas ta on ka siis minuga, kui mul halvasti läheb jne. Kihlatu on mehe poolne samm, kinnitamaks naisele, et tegemist pole lihtsalt "käimisega" ja see, et kindel plaan on naiseks võtta! Olime abikaasaga samuti pea 1,5 aastat kihlatud ning siis abiellusime. Mis rumal jutt see on, et ei taha ära anda, ega abielluda? Igaüks kommenteerib muidugi enda mätta otsast...Palju õnne neile- ilus paar :)
Armas, palju õnne, lapse sünd alati eriline ja tähtis. Samas, kui norida, siis võiks naist ikka kutsuda naiseks v elukaaslaseks, mitte mingiks kihlatuks.
KOMMENTAARID (20)