TARTU MUUSIKAPÄEVAD 1987: Alo Mattiisen (vasakul) ja mitmele tema isamaalisele laulule sõnad kirjutanud Jüri Leesment vahetult pärast nende esimese ühise laulu «Ei ole üksi ükski maa» ettekannet Tartu Raekoja platsil.Foto: Peeter Panov
Inimesed
16. aprill 2016, 06:00

"Alo kinnitas mulle mitu korda, et sureb noorelt." (23)

Helilooja ja muusik Alo Mattiisen, kel täituks tuleval reedel 55 eluaastat, võttis 1991. aasta kevade vastu totaalses depressioonis ja mustas augus. Sel kevadel tegi 30aastane Alo enesetapukatse. Ta oli Paldiski maanteel, kus talle söödeti päevast päeva sisse hunnikus tablette. Ühel ilusal päeval kallas ta kõik oma tabletid ühte klaasi, valas viina triiki peale ja kummutas segu kurgust alla. See oli täiesti teadlik tegu. Koomast tuli ta välja 24 tunni pärast.

Helilooja ja muusik Alo Mattiisen, kel täituks tuleval reedel 55 eluaastat, võttis 1991. aasta kevade vastu totaalses depressioonis ja mustas augus. Sel kevadel tegi 30aastane Alo enesetapukatse. Ta oli Paldiski maanteel, kus talle söödeti päevast päeva sisse hunnikus tablette. Ühel ilusal päeval kallas ta kõik oma tabletid ühte klaasi, valas viina triiki peale ja kummutas segu kurgust alla. See oli täiesti teadlik tegu. Koomast tuli ta välja 24 tunni pärast.

"Koomast väljatulekut kirjeldas ta väga humoorikalt: Teen silmad lahti ja mida ma näen: Oi, kui ilusad rinnad!" meenutab Alo parim sõber, luuletaja Jüri Leesment.

"Nimelt oli õde parajasti Alo kohale kummardunud, et ta keha küljest klemme maha võtta. Huumorisoont polnud ta kaotanud ka oma kõige mustematel päevadel." Nendele päevadele eelnes aga elu peaaegu nagu muinasjutus.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99