Esimene komistuskivi valimisrallil! Tarand üritab Siim Kallaselt vaipa jalge alt tõmmata (119)

Homme päeval astub Siim Kallas Rahvusooper Estonia Kammersaalis ajakirjanike ette ning kinnitab ametlikult, et soovib kandideerida presidendiks. Meediaski on olnud juttu, et tema taga seisab tugev PR-tiim eesotsas Janek Mäggiga, ent ega ka vastased maga.

Valik: Dombrovskis või Nortal

Täna hommikul korraldasid Eesti eurosaadikud pressibriifingu, kus üleeuroopaliste teemade kõrval tõi Indrek Tarand sisse Kallase nii-öelda luukered. Ta meenutas, kuidas aastakese eest lõi laineid vastuolu, et Kallas istus samal ajal kahel toolil, olles Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise erinõunik ning Balti tarkvarafirma Nortal nõunik. Tarand meenutas nüüd, et tegi toona Euroopa Parlamendis selle kohta kirjaliku arupärimise, kuna Kallase valikud läksid vastuollu igasugu lobireeglitega. Kallas otsustaski Dombrovskise kõrvale jääda ning lahkus Nortalist.

Võiks ju öelda, et skandaal on juba tolmukorra all, ent Tarand asja nii ei jäta. „On tore, et viga parandati, aga rikkumise kohta peab olema eraldi menetlus Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjonis ehk AFCOs. Seda aga juhib Kallase hea kolleeg Danuta Hübner, kes võttis jõu kokku, et Kallase küsimus ei jõuakski päevakorda,“ jätkas Tarand. Ta ise on eelarvekomisjoni liige ja nüüd saadab antud komisjoni juht Jean Arthuis peagi uue kirjaliku märguande AFCOle, et teemat arutataks ja see ka avalikkuse tähelepanu pälviks.

Tarand rõõmustas, et pisisulitsemine või mitte, aga Kallase kui presidendikandidaadi tõsiseltvõetavuse kohale tekitab see küsimärke: teavad ju sellest ka kõigi ELi liikmesriikide eurovolinikud ehk see leiab kõlapinda üle Euroopa.

Lauristini kriitika: kasutad oma tööd isiklikuks propagandaks

Pressibriifingul istus Tarandi kõrval eurosaadik Marju Lauristin (SDE), kes Tarandi monoloogi peale ohkas. „Saadikutel ei ole minu teada kombeks ja lubatud kasutada europarlamendi tööd selleks, et kohalikus poliitikas kampaaniat teha,“ viitas ta sellele, et Tarandit peetakse ka tõenäoliseks presidendikandidaadiks. „See pole korrektne.“ Tarand aga rõhutas, et nad tõlgendavad lihtsalt protseduuri erinevalt, tema teostab järelvalvet, mis ongi eurosaadiku töö üks osa.

Õhtuleht küsis Tarandilt sirgjooneliselt: kas tahate kandideerida riigipeaks? Vastus nii sirgjooneline polnud. „Tahan kandideerida, kui leiduvad volitatud isikud (presidendikandidaadi peab esitama 21 riigikogu liiget -  toim), kes selle sooviga lähenevad. Mina ei käi neid kõditamas: palun, palun, palun!“ Kas teid käiakse kõditamas? „Ütleme nii, et mõne inimesega on jutuks olnud, aga jutuks kõik praegu ka jäänud. Aga seadus on selline, et kandidaadi peavad praegusel juhul esitama riigikogulased,“ jätkas ta ja rõhutas, et seaduse mõttes pole Kallas seega kandidaat ka pärast homset etteastet. „Kui minult küsida, kas pigem Kallas või Marina Kaljurand, siis loomulikult Kaljurand. Usun siiski, et areng läheb hoopis teistmoodi, kui tagatoastrateegid praegu planeerivad.“

Valimiskorra kohta lisas Tarand, et mõistlik oleks rahvaküsitlus: A) otsevalimised B) praeguse korra jätkumine C) kaotada presidendi ametikoht üldse. „Siis oleks pilt selge ja võiks edasi minna."