Luigekujund kõlas Ülle Ulla ärasaatmisel mitu korda. Seda, et Ulla tantsis Tallinna koreograafiakooli lõpetades diplomitööna valge luige adagio’t, meenutas peale Miku ka lahkunu koolikaaslane, kolleeg ning raamatu "Ballett sajandivanuses Estonias" kaasautor Aime Leis-Garancis. Tõsi, teatrilaval Ulla valget luike ei tantsinudki, seevastu lõi ta surematud rollid Manuel de Falla balletis "Suur võlur – armastus" ja Maurice Raveli balletis "Bolero". 

Miku sõnul passib Ulla kuumavereliste rollidega samasse ritta ka mustlastants ooperi "Carmen" viimasest vaatusest. Sooja sõnaga meenutas Mikk ka Eino Tambergi ooperit "Raudne kodu", kus Ulla kehastas Sallyt, esitades kultuslikuks tõusnud aariat "Misty Town". Ainsa osalisena "Raudse kodu" trupist sai Ulla oma rolli eest toona Eesti teatriliidu aastapreemia. "Üllele oli loodus andnud erilise sära, erilise sisemise päikese, mis säras ka viimasesse ritta," rääkis Mikk.

Ulla levitas oma fluidumit nii balleti- kui ka muusikateatris, nii varietees kui ka draamalaval. "Ülle oli väga õpihimuline," sõnas Leis-Garancis oma järelehüüdes. "Kõik, mis ta tegi, õnnestus. Igal pool saatis teda menu. Selle taga oli aga väga suur töö. Ta oli enda suhtes väga kriitiline, ta oli maksimalist." 

Ülle Ullat – näitlejat, baleriini, lauljat, varieteeartisti ja tantsupedagoogi kogunes peale lähedaste ära saatma suur hulk endisi ja praegusi teatriinimesi. Suur kabelisaal oli leinajaid täis, teiste seas rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe, Tallinna linnateatri juht Raivo Põldmaa, laulja Voldemar Kuslap, lavastajad Mai Murdmaa, Madis Kalmet, Roman Baskin ja Ago-Endrik Kerge ning näitlejad Ita Ever, Epp Eespäev, Anne Veesaar, Ülle Kaljuste ja Peeter Volkonski.

"Sa ei ole enam see, kes sa olid. Sa ei ole veel see, kelleks sa saad," lausus Mikk lahkunu punaste ja valgete õitega ümbritsetud sarga kohal. "Ülle tuhk puistatakse tema soovi järgi Soome lahte, kus võtab tema tuhahelbed vastu Sibeliuse "Toonela luik". Üks täht on kustunud, aga ta jääb särama igavesti meie kohale."